Paljudele juba nõukogude ajast tuttav “politoloog” Raul Rebane paistis möödunud nädalal silma mitmeski vastikus episoodis, kuid leidis siiski toetust liberaalses meedias.
Kriitikat selle mehe suhtes tuli ohtralt.
Veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja ja vaimulik Veiko Vihuri kirjutab sotsiaalmeedias: “See on mees, keda ma pean üheks närusemaks ja jälgimaks Eesti vaenlaseks. Raul Rebane. Tema on nüüd korraga Postimehe poolt kuulutatud nädala persooniks ning vanemtoimetaja Priit Pullerits teeb temaga lipitseva intervjuu. Stiilis: öelge palun, kas USA on nüüd demokraatiale kadunud? Ja „ekspert“ vastab: jah, USA tee tagasi demokraatiasse saab olema raske… (sõnastasin teksti meelega veidi ümber, et tooni edasi anda).
Postimehe „nädala persoon“ Raul Rebane osales mööduval nädalal Rein Veidemanni tühistamises, kuna viimane avaldas arvamust, et kahe homoseksuaali ja nende õigusvastaselt (Eesti seaduste järgi) ostetud laste esitlemine isadepäeval riigitelevisioonis (jah, riigitelevisioonis) ei sobi kokku Eesti väärtustega.
Raul Rebane aitas Veidemannile noa selga lüüa. Aga muul ajal teeb ta kehtiva režiimi propagandat, ning üsna tuhmilt pealegi. Kunagine spordiuudiste diktor üle oma varju ei hüppa.”
Sama meelt on ka traditsionalistist Riigikogu saadik Varro Vooglaid: “OÜ Stratkom asutaja soovitab meil kõigil endale esitada kriitiline küsimus: kas armastan Eestit? Ja vastus peab olema jah või ei. Kui jah, siis suu kinni. Kui ei, siis teiega tegeletakse. Konkreetne, lihtne ja selge.
Kõnealuse isiku puhul jääb aga mulje, et tema ise armastab mitte Eestit, vaid parasjagu valitsevat režiimi. Oli ta selle teenistuses nõukogude ajal, on ka nüüd. Nagu ori, kes armastab isandat, mitte vabadust.”
Poliitikavaatleja Taivo Sepp: “Päris hea paralleel. Majaori küsib põlluorjade käest, et kas te ikka armastate oma isandat?”
