E-valimiste jalgealune muutub üha nõrgemaks, neid kritiseerivad üha rohkemad spetsialistid ja hakkab tekkima olukord, kus kahtluse alla satub seniste valimiste tulemuste legitiimsus.
Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduste osakonna teadur Tarvo Treier avaldas teadusartikli, kus avas erinevaid e-hääletamise auditeerimissüsteemi võimalikke nõrkusi, kirjutavad ERR ja Postimees. Kokku avastas Treier 37 võimalikku veastsenaariumit, alates topelthäältest kuni vaiksete manipulatsioonideni.
Treier avastas teadustöös, et e-valimiste audiitoritele kättesaadavas audiitorite kontrolltööriistas on puudused. Nimelt tekitas Treier tahtlikult süsteemis veaolukordi, et näha, kuidas need süsteemis välja tulevad.
Treier kirjutab töös, et kuigi e-hääletamise süsteemil on protseduurilised kontrollid, puudub süstemaatiline testidel põhinev auditimetoodika. Töös avastati kokku 37 veastsenaariumit, millest eksperimendis kasutati seitseteist. Audiitorite olemasolev tööriist avastas neist kõigest viis.
Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) ütles Treier, et uurimistööst ei tohiks järeldada, et võimalikud riskid oleksid realiseerunud või, et e-hääletamissüsteemi vastu oleks rünnakuid korraldatud, vaid tema töö näitas riske.
Autor nentis, et e-hääletamine on “elukriitiline” ka sotsiaalses mõttes – kui e-hääletamine pole turvaline, vähendab see valitute autoriteeti, destabiliseerib institutsioone ja õõnestab avalikku usaldust. (BNS)
Kommenteerib Karl Olaf Rääk:
“Seoses e-hääletuse kriitikaga kerkivad ikka mõned tõsiusklikud, kes väidavad, et
1. igas tarkvaras on vead,
2. vead ei tähenda, et e-hääletus poleks usaldusväärne,
3. kes e-hääletust kritiseerivad, on mingid EKRE tohmanid või suisa Kremli trollid, kes ei valda teemat.
Neile lühikesed vastused.
Tarkvaratooted on erineva veakindlusega. Mida olulisem tarkvara, seda pingsamalt kontrollitakse, et see oleks veavaba. Näiteks elutähtsaid süsteeme kontrollivas tarkvaras vigu praktiliselt ei esine või esineb ülimalt harva. Näiteks suured, transaktsioonilised andmebaasid, mis töötlevad finantsinfot, töötavad aastakümneid ilma ühegi veata. Tehiskaaslaste tarkvara töötab aastakümneid.
Kuidas nii? Sest oluline tarkvara on väga hoolsalt planeeritud, programmeeritud ja testitud. Üleriigilisi valimisi haldav tarkvara on kõrgeima tähtsusega ja peaks olema vastavalt planeeritud, testitud ja käigus hoitud.
Paraku me ei näe e-valimiste puhul mitte midagi sellist.
Riigi elu kontrollivat hääletussüsteemi ei saa ega tohi kasutada, kui see kubiseb hooletus- ning rumalusvigadest. Veel vähem tohib seda kasutada, kui kasutamine ise rikub põhiseadust.
See, et üksikud õnnetut eksperimenti tõsimeeli usuvad, ei tähenda, et terve ühiskond selle kasutamist taluma peaks.”