Teisipäeval oli Riigikogus avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, kus EKRE saadik Rain Epler avaldas kahtlust nn superandmebaaside suhtes.
Rain Epler: “Iseenesest püüdlus efektiivsuse ja mugavuse suunas ei ole ju vale, ega selle suunas, et riigis kasutataks tänapäevast tehnoloogiat, ka ei ole paha mõte. Aga konkreetne eelnõu siiski teatavaid riske sisaldab.
Eelnõus sätestatakse andmekogu eesmärk sellisena, hästi üldiselt, et eesmärk on võimaldada isikul saada teabe valdajalt ülevaade tegevusvaldkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust ning leida teave ja teenused lihtsalt ja mugavalt ühest kohast. Küll aga ei sätesta eelnõu nõusoleku poolt sellisena, millele ikkagi inimene ja kuidas nõusolekut annab. Ma näen siin riski, et inimene pahaaimamatult annab nõusoleku näiteks eraettevõtjale. Nagu siin kolleeg Uibo tõi näite, et tahad järelmaksuga midagi osta ja siis annad õiguse andmekogust saada sinu mingisuguseid finantsandmeid. Ja inimene ei saagi aru, et sellega kaasa võivad tulla ka andmed näiteks poliitilise, usulise kuuluvuse kohta või terviseandmed ja nii edasi.
Kui ma küsisin ministrilt, mis see seaduses piirab andmete liigkasutust, et kogu ulatuses ei hakka andmed liikuma ka mingi teenuse juurde, kus tegelikult on oluliselt vähem andmeid vaja, siis minister ütles, et seda hakkab sätestama määrus. Ja tõepoolest, seadus ütleb, et kas valitsus oma määrusega või valdkonnaminister oma määrusega kehtestab nende teenuste ligipääsud ja andmehulgad. Ma ei ole kindel, et see on hea ja piisavalt tugev kaitse isikuandmete osas.
Nii et tekib ikkagi, võib öelda, superandmebaas, kuhu koondatakse väga eripalgelised andmed, nagu ma ütlesin: mingisugused põhiandmed varaliste asjade kohta, aga ka terviseandmed, poliitilise kuuluvuse andmed ja nii edasi. Kuidas need liikuma hakkavad, seadus seda tegelikult väga täpselt ei reguleeri.
Ja teine asi, mis siin nüüd tehakse, on see tõlkeandmekogu. Jällegi, ühtpidi ju arusaadav, et riigi süsteemis saaks tõlkida dokumente, mis sisaldavad isikuandmeid, aga muu hulgas sinna andmekogusse need andmed ka salvestatakse. See andmehulk on jälle selline, ma ütleksin, et väärib nime superandmebaas: taas kord isiku üldandmetest, seostest teiste isikutega ja isikuga seotud dokumentide andmetest kuni terviseandmeteni ning poliitilise kuuluvuse ja maksu- ja panga- ja ärisaladust sisaldavate andmeteni. Nagu minister ütles, neid hoitakse seal maksimaalselt nii kaua, kui on vajalik. Aga see vajadus on siin sätestatud, et osa asju hoitakse seitse aastat ja mõnesid andmeid kolm aastat.
Tegelikult tekib meil Eesti Keele Instituudi ja teiste kasutajaasutuste, kes on selle andmekogu töötlejad, käsutusse üks järjekordne superandmebaas. Kui ma ministrilt küsisin, kuidas ta rahustaks inimesi, et neid andmeid ei hakata kuritarvitama, siis ta ütles, et ta rahustaks niimoodi, et sellepärast me teemegi seda turvalises riiklikus süsteemis. Noh, aga ta jättis rahustamata need inimesed, kes saavad aru, et põhiliselt turvarisk nendes tehnoloogilistes süsteemides on inimene ja inimesi selles turvalises riiklikus süsteemis ehk ametnikke on tuhandeid ja tuhandeid. Kuidas me tagame, et nüüd justkui sellise süütu nimega tõlkeandmekogus, mis asub Eesti Keele Instituudi valitsemise all, ei hakka keegi kuritahtlikult töötlema või kasutama väga laialdasi isikuandmeid?
Meil siin üks superandmebaasi seadus oli, selle üle me vaidlesime siin Riigikogus, aga nüüd selle kattevarju all, et me teeme kõik efektiivsemaks, minu arust isikuandmete kaitse nõrgeneb ja seeläbi võimalused nende andmete kuritarvituseks kasvavad. Nii et ma kutsun kolleege üles tõesti süvenema sellesse, mis siin kirjas on, ja mõtlema, kas tegemist on hea seadusega, kas õigem oleks see tagasi lükata või muudatusettepanekutega teha seadust nii palju paremaks, et tõesti seaduse tasemel oleks see andmete kaitse, mitte see ei jääks kusagile õhku või nagu ministri lubaduse tasemele, et kõik ametnikud on tublid ja korralikud ja ausad inimesed.”