Eestis ei möödu enam päevagi, mil meedia ei teavita inimestest, kes on petukõnede tõttu kaotanud pangakontodel olevad säästud. On juhtumeid, kus välja petetud summad küündivad saja tuhande euro piirimaile.
Teisipäeval teavitas sotsiaalmeedia vahendusel Madis Nestor, et petukõne tagajärjel kaotas ta kõik säästud, tühjaks tehti ka ettevõtte kontod.
Selle sama probleemi tõstatas Riigikogus 3. detsembri infotunnis Helle-Moonika Helme pöördudes peaminister Kristen Michali poole sõnumiga, et riigil on viimane aeg sekkuda ja asuda oma inimesi petturite eest kaitsma.
„Riik, kes peaks oma struktuuridega oma kodanikke kaitsma, on jätnud nad täiesti kaitseta ja petturid on teavitustest alati sammu võrra ees. Meil ehitatakse nüüd küll suurelt üles totaalselt jälgimisühiskonda ja rajatakse kaamerate võrgustikku, aga siinkohal tundub, nagu elaksime kiviajas. Mitte mingit riigipoolset huvi nende suurpetturite võrgustike väljaselgitamiseks ja kahjutuks tegemiseks ei ole märgata,“ ning tõi välja, kui tõsise probleemiga tegemist on:
„Juba pikemat aega on Eesti inimesi tabanud telefonipettuste laine, mis viib igakuiselt inimestelt petturite taskusse kümneid miljoneid eurosid.“
Kristen Michal teatas, et need pettused on ärahoitavad: „Ühesõnaga, selle jutu mõte on see, et need pettused on ärahoitavad. Ise tuleb olla ka tähelepanelik ja me kõik peame seda tegema, kõik kaasa arvatud.“ Veel rääkis ta, et inimestel tuleb olla endal valvsam ning paha ei tee digipädevuse tõstmine.
Eraldi tasub rõhutada asjaolu, et Helle-Moonika Helme tõi oma küsimuses peaministrile välja, et suurte petukõnede keskuste jäljed viivad Ukrainasse:
„Suurte kõnekeskuste jäljed viivad Ukrainasse, kust ilmselt osavalt on värvatud ka nüüdseks head eesti keelt rääkivaid kaastöölisi ning petukõned küll MTA, siis Maksu- ja Tolliameti, küll Omniva, Eesti Energia, kullerfirmade nimel tulevad juba valdavalt Eesti telefoninumbritelt.“
Peaministril hakkas ilmselt selle jutu peale koheselt kõrvus kohisema, sest olgu probleem kui karjuvalt tõsine, negatiivses kontekstis Ukrainat või ukrainlasi mainida ei tohi.
Nii asuski peaminister Helle-Moonika Helmet hoopiski manitsema:
„Mis mulle väga ei meeldi, et te toote eraldi välja Ukrainat, et justkui Ukraina oleks selle nii-öelda pettuste alus. Noh, see pilt ilmselt ikkagi päris selline ei ole. Neid pettusi, erinevaid vanast ajast, on olnud meil nii Nigeeria kirju kui ka kõike muud,“ rääkis Michal ning lisas: „Justiits- ja digiminister ütleb, et Interpoli andmetel suurimad sellised keskused asuvad Myanmaris, Kambodžas, Laosos ja Filipiinidel, kui te just seda peate teadma.“
Kui te just seda peate teadma!
Tuleb välja, et kõik teised peale meie peaministri ning digi- ja justiitsministri teavadki, kus kõige suuremad petukõnekeskused asuvad – just nimelt Ukrainas.
Leedu, Tšehhi, Läti ja Ukraina prokuratuurid paljastasid 9. detsembril koos Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga telefonipetised, kellel olid suured kõnekeskused mitmes Ukraina linnas, sh Kiievis. Pettuste ohvriks langesid Euroopa riikide kodanikud.
Kontorid olid suured nagu koplid ning varustatud kõikvõimaliku tehnikaga. Iga töötaja sai välja petetud summalt 7%. Kel õnnestus ära varastada 100 000 ja rohkem eurot, neile olid ette nähtud priskemad preemiad: sularaha, autot või korter Kiievis.
Äritegevus ei piirdunud vaid petukõnede tegemisega. Eraldi tegeleti sularaha välja petmise ning ka dokumentide võltsimisega. Läbiotsimiste käigus konfiskeeriti aga ka relvi ja laskemoona.
On selgemast selgem, et tegemist on mastaapselt ja süsteemselt tegutsevate kuritegelike üksustega, kus röövitud summad ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse. On ka selgemast selgem, et ka Eestis tuleb pea liiva alt välja tõmmata ja oma inimeste kaitseks tegutsema asuda.
Uued Uudised