Mõtteroim on Orwelli leiutatud termin, mis sümboliseerib täielikku mõttevabaduse kaotust – kõige äärmuslikumat vabaduse piiramist. See on üks romaani “1984” kõige mõjuvõimsamaid mõisteid, mida kasutatakse tänapäeval totalitarismi kirjeldamiseks ja selle eest hoiatamiseks. Orwellil on häid õpilasi, kes tema düstoopilisi ideid innukalt ellu rakendavad, üks nendest on kurjuse teener Pakosta, kes saatis kooskõlastusringile nn vaenukõneseaduse, sisuliselt riikliku tsensuuri alusdokumendi.
Vaenukõne kriminaliseerimise eelnõu muudab kuriteona karistatavaks avalikud üleskutsed vihkamisele ja vägivallale rahvuse, rassi, nahavärvi või usu alusel, kui need ohustavad ühiskonna turvalisust. Totrus. Meil on olemas palju rangem seadus:
KarS § 151 lõige 1: Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
See on väärtegu (mitte kuritegu), mis nõuab reaalse ohu tekitamist (nt oht elule, tervisele või varale) – oluline on see, et kehtiva seaduse kohaselt ei ole vaja tervet riiki ohtu seada, piisab ühe isiku vara või tervise ohustamiseks. Kas me tõesti liigume Pakosta juhtimisel suurema sõnavabaduse poole?
Ei. Kindlasti mitte, pole mõtet ülemäära süveneda meie seaduste sõnastusse, tähtis on tõlgendus, eriti kommunistidest aktivistkohtunike tõlgendus. Selles mõttes on oluline vaadata suuremat pilti, ning uurida kes, milleks ja kuidas kasutavad sarnaseid seadusi mujal Euroopas. Valitsevad liberaalsed režiimid on taolist seadusandlust rakendanud euroliidu eestvedamisel, et represseerida oma poliitilisi vastaseid ja häälekamaid režiimi kriitikuid.
Õõvastav näide põhjanaabrite mant on Soome parlamendisaadiku ja endise siseminister Päivi Räsäneni ja piiskop Juhana Pohjola Piibli tsitaadi kohtuasi, lugupeetavaid süüdistatakse vaenu õhutamises homoseksuaalide vastu Piibli tsitaatide ja 2004. aasta brošüüri põhjal. Vaenamine on kestnud aastast 2019 alates.
See on rahvusvaheliselt tähelepanu saanud sõnavabaduse ja usuvabaduse juhtum, lühike ülevaade repressioonidest:
30. oktoobril 2025 toimus Soome Kõrgema Kohtu (Korkein oikeus) suuline istung – see oli kolmas kohtuaste.
Madalamad kohtud (Helsingi ringkonnakohus 2022 ja apellatsioonikohus 2023) vabastasid Räsäneni ja Pohjola ühehäälselt kõigist süüdistustest.
Punaprokurör Anu Mantila kaebas apellatsioonikohtu otsuse edasi Kõrgemasse Kohtusse, mis võttis asja menetlusse ja otsustas erandkorras korraldada suulise istungi (tavaliselt piirdutakse dokumentidega).
Otsust pole veel langetatud. Lõplik otsus oodatakse kevadel 2026 (tavaliselt mõni kuu pärast istungit).
Süüdistus puudutab enamasti 2019. aasta tsitaati (Piibli tsitaat Rooma 1:24–27) ja 2004. aasta brošüüri “Meheks ja naiseks lõi ta nad”. Raadiointervjuus rääkis Räsanen, mille eest teda süüdistatatakse ja sai veel ühe kohtuasja kaela, tänaseks on sellest süüdistusest loobutud.
Hoiatamaks kristlasi ja muid piibliuurijaid, toon Piibli kirjakoha, mis andis aluse viie aasta pikkuseks nõiajahiks, Rooma 1:24–27, seda te Soomes öelda, ilmselt ka mõelda ja uskuda ei tohi:
24
Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himudes rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid.
25
Nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti. Aamen.
26
Seepärast on Jumal nad andnud häbitute kirgede kätte: nende naised on ju vahetanud loomuliku vahekorra loomuvastasega,
27
nõndasamuti ka mehed, loobudes loomulikust vahekorrast naisega, on oma tungis süttinud üksteise vastu – mees on teinud mehega nurjatust – ja on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest.
Räsaneni ei ole küll vangi pandud, aga teda on vaevatud 4-tunniste ülekuulamiste ja lõputu menetlemisega. Loodame, et USA administratsiooni kristlaste tagakiusamise ohjeldamise asutus kommaritele mõistuse alt vöökohta peakolusse tagasi teisaldab. Samas on lugu tsensuuriga paljudes teistes riikides lausa hullumeelne.
Vangistatute ja trahvitute arvud on kolossaalsed: vihakõne arreteerimised 2024 UK ~9 700–13 000 (osalised andmed, 30 arreteerimist päevas), 2023 registreeritud vihakuriteod Saksamaal 17 000 (OSCE) ja Prantsusmaal 15 000. Üldiselt EL-is süüdimõistmisi ja trahve sadu tuhandeid. See ei ole demokraatia ega sõnavabadus, see on hirmuvalitsus ja rahvaste vangla.
Ilmselgelt on euroliidu värdmoodustis kokku varisemas, siin on majanduslik agoonia, talumatu immigratsiooni taak, hullumeelne sõjaihalus ning homoseksuaalsed kinnisideed olulisemad destruktiivsed jõud. Meeleheitel haaratakse malaka järele, enne lõppu tuleb lasta piitsal vihiseda ja vangiraudadel koliseda.
Loodetavasti Pakosta juhtimisel ei lähe Eesti mööda UK-st, kus on kõige rohkem arreteerimisi (~10 000+ aastas), aga vähem vangistusi. Tõenäoliselt hakkame me konkureerima Saksamaa ja Prantsusmaaga, kus on küll rohkem registreeritud vihakuritegusid (~15 000–17 000), kuid karistuseks peamiselt trahvid, vanglaid on meil vaja Rootsi musulmanidest retsidivistide jaoks.
Eelnõu võimaldab trahvida vihkamisele või vägivallale üleskutsujat kuni 300 trahviühiku (2400 okupatsiooniraha) või arestiga, aga kui selle paneb toime juriidiline isik, on trahvimääraks kuni 100 000 eurot – kena kopikas kliimakassasse. Kaunist sõnavabaduse jätku, kodanikud.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 17.12.2025