Välisminister Margus Tsahkna, kaitseminister Hanno Pevkur, peaminister Kristen Michal ja veel paljud võimupoliitikud jätavad oma kõnedes mulje, et läheksid kasvõi kohe rünnakuga Peterburi peale, kuid reaalsuses on Vene-Eesti kontrolljoonel toimuv pigem ülimalt vaoshoitud.
Eesti võimupoliitikud on “kuulsad” oma lubadustega tükeldada Venemaa, panna ta põlvili, minna appi Ukrainale jne, kuid juhtumid piiripoidega, Vene piirivalvurite ja varilaevastikuga viitaksid justkui arglikkusele.
“Euroopa peab otsustava tegutsemisega tõestama, et seisab Ukraina selja taga ja teeb Ukraina majandusliku toimetuleku tagamiseks otsuse Venemaa külmutatud varade kasutamise kohta. Samal ajal saadaks otsus ka selge sõnumi, et agressor maksab oma tegude eest,” ütles Tsahkna mõne päeva eest.
BNS kirjutab: “Kolmapäeva hommikul ületasid kolm Vene Föderatsiooni piirivalvurit ebaseaduslikult Eesti-Vene piiri kontrolljoont, viibides ebaseaduslikult mõnda aega Eesti territooriumil.
“Viibisid siis mõnda aega Eesti territooriumil, kõndisid muulil Eesti poole peal ja siis kõndisid tagasi, lahkusid. Ebaseadusliku piiriületuse fakt on fikseeritud ja see on meil videos olemas läbi seirekaamera, kus see ületus tuvastati,” ütles siseminister Igor Taro.
Hommikul kutsutakse välisministeeriumi vaibale Venemaa ajutine asjur, et talle üle anda protestinoot.”
Nende kahe uudise raames on näha, kuidas Tsahkna oleks Venemaast rääkides justkui lõvikonserve söönud, kuid samas on reaalne tegevus piiril Eesti poolt vaoshoitud, poliitikute agressiivsus piirikaitsjatele edasi ei kandu.
Ilmselt ongi ametkondade tegevus realistlik, kuid silma paistab kontrast riikliku välispoliitika ja tegeliku piirikaitsmise vahel. Eesti käitub piiriintsidentides endiselt rahvusvahelise praktika järgi, näiteks Venemaa ajutise asjuri väljakutsumisega, et protesti avaldada.
Samas kui president Alar Karis käis Kasahstanis ja loobus majandushuvides agressiivsest retoorikast Venemaa suunal, pröökas välisministeerium valjusti, nõudes agressiivsust. Eestil oleks justkui kaks välispoliitikat: ülepingutatult agressiivne ja realistlik.
Aga venelaste varastatud piiripoid on Eestil endiselt tagasi saamata. Ilmselt pole Tsahknal olnud aega neid Venemaalt jõuga tagasi võtta.
Iva aga peitub selles, et välispoliitikas rusikatega vehkivaid võimupoliitikuid ei maksa tõsiselt võtta.
Uued Uudised