Nagu oleks veel vähe Vene agressiooniohust, Reformierakonna venestamispoliitikast, hukatuslikust rohepöördest, auku kukkunud majandusest ja peatsest vihakõneseadusest – üha uued ohud ripuvad Eesti omariikluse pea kohal.
Sotsiaalmeedias on elavat ja vihast vastukaja tekitanud Vilja Kiisleri saatesse ilmunud skandalist Indrek Tarand, kes teatas seal oma soovist saada Eesti presidendiks.
Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi kirjutab selle peale: “Teatavas mõttes oleks Tarandi presidendiks nimetamine igati kohane lahendus. Tänase Eesti vääriline lahendus.
Korrumpeerunud rahvahävitajad ja asehaldurid ei tee enam ammu nägu, nagu nad peaksid siin üleval mingit täielist ja demokraatlikku vabariiki, vaid näitavad küüniliselt ja psühhopaatlikult välja oma suhtumist riiki ja rahvasse. Sellele Eestile oleks joodik Tarand sümboolselt igati sobiv president. Kõvasti ausam variant kui neutraalsuse katteloori riietatud Ülle Madise või isegi tänane Karis.
Eesti on tänase nomenklatuuri juhtimisel jõudnud punkti, kus kehtib printsiip, mida hullem, seda parem.
Võib-olla siis… ühel hetkel tekib suurem ärkamine. Aga võib-olla ka mitte.”
Kommentaatorid aga on selle uudise peale tormi täis.
“Keegi peaks Trumpi administratsioonile teatama, et Eestis tahab kohalik Pol Poth võimule tulla!” soovitab üks inimene, toetudes Indrek Tarandi varasemale soovile “kuklamulgustada kodanlikke natsionaliste”. Ehk siis rahvuslasi.
Veel arvamusi.
“Kui Tarand presidendikandidaadiks esitatakse, tuleb kas alustada Jüriöö ülestõusu või valmistuda rahvusmeelsete inimeste massimigratsiooniks, nagu 1944. aastal. Ehk võtab Ungari meid vastu. Siin tulevad tapatalgud, Tarand hakkab kuklalaske tegema, Vilja on Goebbelsiks, enne aga võetakse vastu vihakõneseadus, mis seda kõike lubab.”
“Indrek Tarand oleks sama hull nagu Aivo Peterson.”
“Tarand, see pole enam 2009. aasta, sa oled vahepeal endale kümneid pasapotte pähe tõmmanud.” (Tarand sai tollal europarlamendi valimistel 102 000 häält, viimastel pisut üle 2000 – toim.)
“Roolijoodik, üritustel laamendaja ja ropendaja Eesti presidendiks? Presidendi institutsioon on niigi maine kaotanud, Tarand tapaks selle lõplikult.”
“Eesti muutub Tarandiga sama mõttetuks riigiks, nagu Libeeria või Haiiti, mis on mitusada aastat olemas olnud, aga endiselt peldikuaugud.” (Libeeria iseseisvus 1847. aastal, Haiiti 1804. aastal – toimetus).
“See, et taoline roppröökur on Riigikogu esimehe Lauri Hussari nõunik, näitab ka paksukese taset!”
Siit on paslik üle minna Lauri Hussari väite juurde Äripäevas, et tema olevat Riigikogu korda teinud.
Sellest, kui äpardunud on Hussar tegelikult, annab märku see, et tänavu jäeti ära Jõuluvana parlamendikülastus – see Gaute Kivistiku äpardunud soolo oli Lauri Hussari ajal saavutanud nii piinlikud mõõtmed, et edasi jätkata olnuks imelik.
Lauri Hussari ajal on täiesti jalge alla tallatud Riigikogu töö- ja kodukord, eelnõude ja arupärimiste tähtaegadest kinni ei peeta, ministrid mõnitavad küsimusi esitavaid saadikuid ja esimees ei sekku, opositsioon on tasalülitatud, esimehe nõunikuks on “kuklaaugustaja”, Riigikogu madalat mainet peavad päästma “roosabanaanikesed” jne – pilt on jube.
Lisada tuleb ka seda, et üha enam seadusi saadab president tagasi või saavad need õiguskantsleri kriitika osaliseks, läbisurutud seadused on põhiseaduse eiramise tõttu praak, huvigrupid kaebavad, et nendega ei arvesta, üha enam seadusi tähendab piiranguid, jälgimisi, repressioone, karistusi… see on totalitarismi loomine, milles osaleb ka Hussar oma tšekistist nõunikuga.
Jääb vaid ohata: Jumal, kaitse Eestit”
Uued Uudised
