Politoloog Tõnis Saarts kirjutab sellest, et Reformierakond on suutnud eesti rahva ära lollitada kahe petliku illusiooniga. Seda kommenteerib vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri.
“Kui Reformierakonna kaks võimusõrmust, mille abil valitsetakse selle rahva üle, on venehirm ja jõukuseihalus (nagu määratleb Tõnis Saarts), siis vaene rahvas on saanud petta mõlemal juhul – nii nagu vanatühi alati petab ja valelubadusi jagab.
Selle asemel, et leevendada ida suunal pingeid (nii palju, kui see meist oleneb) ja kasvatada seeläbi Eesti julgeolekut, on Reformierakond koos oma satelliitidega muutnud meie riigi kurjaks klähvitsaks Brüsseli proua käekotis.
Venemaa pidev manamine, sarjamine ja ähvardamine Eesti juhtivpoliitikute poolt võib toimida rahustava teraapiana venehirmust oimetute inimeste puhul ja tekitada pulbitsevas südames teatava rahulolutunde, kuid see ei ole kuigi ratsionaalne käitumine, juhul kui soovime pingelangust riikidevahelistes suhetes.
Rääkimata sellest, et selline tegevus kujutab endast Eesti rahvuslike huvide reetmist. Meie huvides ei ole eesti rahva nahka mängu panna (nagu ärples Margus Tsahkna), et keegi teine võiks sellest poliitilist kasu lõigata. Sisuliselt on kogu meie praegune võimuladvik läinud rahvusliku reetmise teed ja ma leian, et nad tuleb selle eest reaalselt vastutusele võtta.
Teine võimusõrmus, mille abil Reformierakond on valitsenud eesti rahva südameid, on lubadus tagada hea elu ning anda rahvale võimalus tunda end “valge inimesena”. Reisida välismaal, sõita ringi januse maasturiga, mitte vireleda palgavaesuses… Jõukusega käivad kaasas vabadused, mida ei piira kirikumoraal.
Aga mis meie rahvas tegelikult saanud on? Progressiusuliste amokijooksu, üle mõistuse kõrged energiahinnad, tapva maksukoormuse, meeletu inflatsiooni, reaalse vaesumise…
Peaks olema viimane aeg ärgata üles sellest nõidusunest, lükata enda pealt maha see paha painaja, pea ära klaarida ning hakata toetama neid, kes seisavad päriselt Eesti ja eesti rahva parimate huvide eest. Ainult nõnda võib loota, et Eesti elu hakkab tasapisi paremuse poole pöörduma.
Inimesed, visake tulepõrgusse need kaks Reformierakonna võimusõrmust, mis on juba liiga kaua ja liiga paljude valikuid suunanud. Ja ärge laske ka kellelgi teisel neid nurjatuid võimusõrmuseid oma sõrme pista. Orjamentaliteedist tuleb vabaks saada.”
—
Veiko Vihuri kommentaar pisut aega tagasi: “Paistab, et vasakpoolne politoloog Tõnis Saarts on tabavalt välja toonud kaks väga paljusid eestlasi iseloomustavat joont – russofoobia ja jõukuseihaluse. Just nendel n-ö rahvuslikel omadustel on Reformierakond edukalt mänginud ja sadulas püsinud.
Tõnis Saarts: “Kui analüüsida Reformierakonna ligi kaks aastakümmet kestnud dominandi põhjuseid, siis nad on kuni viimaste aastateni osanud kõige paremini ära tabada Eesti valija kõige suuremaid kartused ja soovid.
Esiteks hirm Venemaa ees. Reformierakond on peale 2007. aasta pronksiööd suutnud jätta muljet, et nemad just on kõige võimekam partei Kremlist lähtuva ohu tõrjumisel.
Teiseks ihalus jõukuse järele. Reformierakond on aastakümneid üliedukalt suutnud müüa müüti, et just nende turuliberaalne majandusmudel on olnud Eesti edu aluseks ning kõik ülejäänud parteid ei küüni oma majanduskompetentsis ligilähedalegi.”