Eestis toimub vaikselt, kuid ulatuslikult üks kõige küünilisemaid varguseid – petukõnede laine – samal ajal kui riik vaatab suuresti ükskõikselt pealt. Petturid on suutnud manipuleerida ligi 1500 inimest loovutama ligipääsu oma eesti.ee kontole.
Selle tulemuseks on tühjaks tehtud pangakontod, ohvrite nimele võetud laenud, kaotatud kodud ja purunenud elud. Kahjud ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse – ainuüksi tänavu ligikaudu 30 miljonit eurot, kusjuures novembris saavutati sünge rekord 4,4 miljoniga. Iga päev jäävad kümned inimesed ilma oma säästudest, kuid riigi vastus kõigele sellele piirdub väitega, et andmeleket ei olnud ja turvanõrkust ei esinenud. See ei paku mingit lohutust inimesele, kes on kaotanud kogu oma elu säästud.
Politsei- ja Piirivalveamet ja Riigi Infosüsteemi Amet rõhutavad, et inimesed sisestasid PIN1-koodi ise. Formaalselt on see tõsi, sisuliselt aga tähendab see vastutuse küünilist nihutamist kodaniku kaela. Kui kurjategijad suudavad esineda politsei, panga, tervisekassa või Elektrilevi nimel, nimetada inimese aadressi, pereliikmeid ja eluloolisi fakte ning kasutada riigiportaali kaudu kogutud andmeid usalduse loomiseks, siis ei ole tegemist üksikisiku hooletusega, vaid süsteemse läbikukkumisega. Riik on loonud ülidigitaalse keskkonna, kus üks osavalt lavastatud telefonikõne võib hävitada inimese elu ja jätta vastutuse ohvrile.
Eriti ohtlik on see, et sellise olukorra tagajärjel laguneb usaldus tervikuna. Inimesed ei julge enam vastu võtta kõnesid, mis väidetavalt tulevad politseilt või muudelt riigiasutustelt. Kardetakse isegi kullerite ja ametlike teenusepakkujate kontakte. Kui ametiasutuse nimel helistamine on muutunud kelmide peamiseks tööriistaks, siis on riigi autoriteet ja usaldusväärsus juba tõsiselt kahjustatud.
Politsei andmetel teatab petukõnest vaid ligikaudu viiendik kannatanutest, mis tähendab, et tegelik ohvrite arv on märksa suurem. Suurimad üksikjuhtumite kahjud ulatuvad üle miljoni euro ning mitmel juhul üle saja tuhande euro. Ometi piirdub riigi reageering peamiselt tagantjärele hoiatuste ja teavituskirjadega, soovitustega sulgeda Smart-ID konto ning meeldetuletustega, et PIN-koode ei tohi jagada ja põhimõtteliselt öeldakse ohvrile, et ise oled süüdi.
Kui riik ei suuda hoida puutumatuna eesti.ee portaali, mille kaudu on koondatud inimese kõige tundlikumad isikuandmed, siis miks peaks uskuma, et e-valimised on turvalised? Manipuleerimise eest ei ole ju keegi kaitstud.
Riik on digitaliseerinud riskid, kuid mitte vastutuse. Kui kümned inimesed kaotavad iga päev oma säästud, kodud ja tuleviku, ei ole tegemist enam üksikjuhtumitega, vaid riikliku kriisiga.
Evelin Poolamets, Riigikogu liige (EKRE)
Vaata lisaks:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120424446/politsei-hoiatab-kelmid-paasesid-ligi-eestiee-andmetele