Üleplaneerimist ja maahõivet kui tõsist probleemi on toodud esile seoses Eestit haaranud roheenergiahullusega.
Euroopa Komisjoni koostatud „𝐑𝐞𝐬𝐬𝐮𝐫𝐬𝐢𝐭õ𝐡𝐮𝐬𝐚 𝐄𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐯𝐮𝐬𝐤𝐚𝐯𝐚𝐬“ (aastast 2011) on kirjas mõte, et aastal 2050 ei võeta enam kasutusse täiendavaid looduslikke alasid. See tähendab, et uut maad tohib hõivata ja täis ehitada ainult tingimusel, kui sama suures mahus juba rikutud või sillutatud pinda muudetakse tagasi looduslikuks või põllumajanduslikuks maaks.
Samas tegevuskavas (punkt 3.4) räägitakse ka keskkonnakahjulikest subsiidiumidest, milleks võib Eesti kontekstis kahtlemata pidada taastuvenergia jätkuvat riiklikku rahastamist. Eesti üleindustrialiseerimist toetab tugevalt maksumaksja rahaga, kuid rahva mandaadita tegutsev riigiettevõte Elering, kelle nägemuses saab Eestist nii elektri- jm primaarenergia netoeksportija kui ka transiitriik.
Eleringi soov on muu hulgas rajada Baltic Wind Connector, mis looks meretuuleparke ühendava uue elektrikaabli Eesti ja Läti ning Saksamaa vahele, samuti Nordic-Baltic Hydrogen Corridor, mille eesmärk on luua vesiniku transpordi- ja taristuühendused Soome, Balti riikide ja Kesk-Euroopa vahel. Need kaks projekti on 2025. aasta Eesti elektrivarustuskindluse aruande kohaselt seotud nii Euroopa rohepöörde eesmärkide saavutamise kui ka Euroopa energiajulgeolekuga.
𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐬𝐞𝐞 𝐨𝐧 𝐨𝐥𝐮𝐥𝐢𝐧𝐞?
Sest praeguste visioonide kohaselt on Eesti rahva heaolu jäetud tagaplaanile ning Eestist on saamas Kesk-Euroopa rasketööstuse jaoks elektrijaam, kus kogu riiki katavad ämblikuvõrguna maismaa- ja meretuulepargid, veest elektrolüüsi teel vesinikku tootvad tehased ning neid kõiki omavahel ühendavad kõrgepingeliinid ja vesiniku torujuhtmed.
Energianäljas vana Euroopa ei kavatsegi sellist suure maahõivega ja keskkonda häirivat suurtootmist arendada oma territooriumil – näilise julgeolekutagatisena püütakse neid ideid maha müüa rumalatele idaeurooplastele ja aastasadu Rootsi kolooniaks olnud Soomele.
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Allikad: vaata SIIT, SIIT ja SIIT
𝘑𝘰𝘰𝘯𝘪𝘴: 4𝘤𝘰𝘧𝘧𝘴𝘩𝘰𝘳𝘦.𝘤𝘰𝘮
