Iga riik hävitab oma kirikuid isemoodi. Prantsusmaalt tuleb uudiseid, mille kohaselt seal süüdatakse kui 50 kirikut aastas. Rootsi kristlased on andunud deemonlikule vikerkultusele. Lõpuks on ka saksa luterlased leidnud oma tee, Lübecki linna luterlikus Maarja kirikus leidis jõulude eelõhtul, 22. detsembril, kohe pärast jutlust altari juures aset harras postitantsu etteaste.
Normaalne inimene ehk ei teagi, mis asi see postitants on. See on nilbus ja roppus. Mainitud purjus madruste erootiline meelelahutus käib nii, et keskpäraste akrobaatiliste võimetega naiskodanik hööritab ja ukerdab harudevahet nähtavale tuues ennast püstiaetud posti najal. Joodikud on vaatemängust muidugi hullunud ja rämedalt kiimas. Mis edasi juhtub, te ei taha teada.
Lübecki linna luterlased aga ajavad oma joru, et tantsutäht on spirituaalne isik ja ka tants võib olla palve. Kui nii, siis tekib küsimus, kas tegu oli nurjunud toidupalve või genitaalmissa ehk koguni mitteliturgilise ehk vaba ja karismaatilise hooramisteenistusega? Selge see, et tegemist on jumalavastaste aktivistide kiimalise provokatsiooniga.
Igal degenerantide kontoril on oma pornografist, kes esimesel võimalusel ERRi, ERMi või peakirikusse lahti lastakse. Tänapäeval võib kuulda ka hääli, et postitants on sport ja kunstiline eneseväljendus. Ja mis siis, isegi kui oleks, liturgias ei ole sõnagi ei verise seapea performantsi ega ega Kanteri ketta või Värniku oda kohta. Kui oled sportlane, siis kasi staadionile, kirikus ei ole kohta kolmikhüppel ega kreeka-rooma maadlusel.
Jaan Talts sai pika elu nii elatud, et ei läinud Kaarli kirikusse altari ette Eesti rekordit tegema. Järelikult on see võimalik. Kommunistid tegid muidugi Tartus Pauluse kirikusse Spordimuuseumi ja meil Rakveres oli Pauluse kirikus eelmise okupatsiooni ajal võimla ja täna on seal Pärdi Keskus – ma muidugi erilist vahet ei näe.
Suunan lugeja tähelepanu asjaolule, et kõik see kiriku rüvetamine spordi ja nn eneseväljendusega ei ole uus asi, see on kommunistide vana trikk. Mõistagi on Lübeckis lisatud võitlevale ateismile süle ja seljaga nilbusi, mis vene kommunistidele ei olnud vastuvõetavad.
Kindlasti saaks toimuvast palju nalja süfiliitikust filosoof Friedrich Nietzsche, kes omal ajal ütles “Ich würde nur an einen Gott glauben, der zu tanzen verstünde.” Eesti keelde tõlgituna “Ma usuksin vaid jumalasse, kes oskaks tantsida.” Lübeckis toimuva peale võiks vana nihilist ja antikristlane küll ristiusu vastu võtta.
Selle postitantsu hereesia juurest templiprostitutsioonini on ainult üks samm. Ka siin ei ole vaja midagi ise välja mõelda, Herodotos on kõik kenasti kirja pannud, ta väitis nimelt, et Babüloonias pidi iga naine elus korra istuma Ishtari templis ja tegema vanade babüloonlaste asja võõra mehega ja annetama teenitud raha templile.
Sarnast on väitnud Strabo Korintose Aphrodite templi kohta, kus olevat väidetavalt töötanud tuhat prostituuti, andmeid on ka Küprose ja Armeenia templiprostitutsioonist. Kas siin siis ei ole tegemist spordiga? Vanadel roomlastel vähemalt olid ka seksuaalatleedid olemas, keda juba maast madalast õpetati jõledusi korda saatma.
Ja kui seda Lübecki ketserite koolkonna mõtet edasi mõelda, siis tuleks kirikusse tuua ka gladiaatorite võitlused ja kaarikute võiduajamised. Pääsu pole ka kurjategijate hukkamistest ja bestiaariuste ennastsalgavast võitlusest lõvide ja krokodillidega, see kõik käis spordi ja gladiaatorite juurde.
Pahesid on muidugi veel, postitantsude juurde on ikka pakutud õlut ja ka pitsike teravat. Liberaalsemad võtavad etendusele kaasa ka süstla või tabletid, aga miks ei võiks kirik kostitada kliente ka meelemürkidega? Kartellid, kellel on hetkel raske, vajavad kindlasti uusi kliente ja edasimüügi kette.
Saksa luterlased ei peaks siin pikalt mõtleme, gladiaatorid ja kokaiin tooks kirikusse palju noori kurjategijaid ning muid kadunud hingi – siin pole muud kui päästa ja manitse ja hing vupsabki pärast üleannust otse paradiisiaeda.
Väga tõenäoliselt on postitantsu skandaali vaimseks emaks Inga Meißner, kelle laastav mõju on visa haihtuma, see kiiksuga tädike on tuntud oma nn loomingulise ja avatud lähenemise poolest: ta korraldas teatriteemalisi jumalateenistusi, toetas LKGB+ teemasid, oli motorratturite pastor ning rõhutas kiriku poliitilist rolli, eks ikka võrdsus ja kaasamine. 2025. aasta lõpus lahkus ta kogudusest, kuid deemonid märatsevad häirimatult edasi.
Selge see, et kui kirikusse lasta LKGB+, mootorratturite jõugud ja nn teater, siis on postitants ja amfetamiin ainult aja küsimus. Sest kui on sallivus, siis ta muudkui sallib ja kui on lollus, siis ta ka esimesel võimalusel loomastub. Meie silme ees on lahti rullumas kiriku ja Euroopa tsivilisatsiooni roiskumise järgmine tülgastav etapp – noorte ja laste postitantsupidu.
Lõpp ei ole enam kaugel, kui mandumist ja loomastumist tagasi ei pöörata, siis lõpetab eurodegenerantide porukas õige pea koopas kustunud lõkke ümber, mida keegi enam süüdata ei oska.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 29.12.2025