Liiguvad jutud, et täielikult põhjakõrbenud poliitprojekt Eesti 200 pidavat ennast mingil moel uuendama, nime muutma või kellegagi leivad ühte kappi panema. Ajalooliselt superkiiret allakäiku ei suudeta muidugi mingilgi moel kustutada, pikk plaan osutus s…ks plaaniks, kui parafraseerida nende esinumbrit Kristina Kallast, E200-st sai legendaarne Gruz200 toetusega 1-2 protsenti.
Johanna-Maria Lehtme Riigikogus valatud pisarad viisid nutunaiste häältega Riigikogusse nii vargaplika enda kui terve rea teisi mõttetuid tegelasi, nagu näiteks “põllumehe” noor-Terrase. Kõik Eesti 200 poliitikud on naljanumbrid, alates Riigikogu “korda teinud” Lauri Hussarist kuni tõelise kahjurini, moslemivange Tartusse toova Liisa Pakostani.
Slava Ukraini skandaal on Eesti 200 pärispatt, sest alt veeti ju omasid, Ukraina vabadusvõitlust, mille toetamise nii Eesti kui Euroopa vasakliberaalid endale ideoloogilisel alusel sõja alguses monopoliseerisid. Sisuliselt haaras mingi seltskond Ukraina abistamise populaarsuse saavutamiseks endale, tehes selle oma isikliku propaganda lüpsilehmaks ja sundides samal ajal teisi, tõelisi toetajaid eemalduma – kes tahaks Ukrainat koos Lehtmega abistada?
Eesti 200 poliitikud on teinud kõik, et ühiskond unustaks nende pääsemise parlamenti labase vargaplika kaudu, nad eitavad ja tõrjuvad mistahes meeldetuletusi. Samas toonitavad mõnedki analüütikud, et ühiskond ei suuda tegelikult hoomatagi, kuigi räige kirve Lehtme ukrainlaste selga lõi.
Näitleja Vladas Radvilavičius kirjutab sotsiaalmeedia selle kohta: “”Lisaks rahalisele kahjule on veelgi suurem kahju tekitatud kõikidele Ukrainat aidata proovivatele vabatahtlikele. Lehtme juhtum hävitas suurema osa usaldusest nii Ukraina kaitsjaid aitavate vabatahtlike kui Ukraina vabadusvõitluse toetamise kui sellise vastu. Tekitatud mainekahju on üks laiemaid, mida Eestis üldse keegi kunagi millelegi on tekitanud.”
See on Eesti 200 supersigadus, mille eest nad nüüd nimevahetusega põgeneda tahavad. Aga loos on teinegi poliitiline osaline, prokuröripartei Parempoolsed, täpselt samasugune poliitprojekt, nagu E200, ja seda stratkomi-tegelase Ilmar Raagi kaudu, kes on samuti Slava Ukrainiga seotud. Väidetavalt olevat Raag olnud samasugune annetusrahade muul, nagu oli kord kilekoti-Michal. Igatahes skeemitamised ja manipulatsioonid MTÜ Slava Ukraini ümber jätkuvad ja hais kõigest sellest tugevneb.
Jääb üle vaid nõustuda ühe kommentaariga sotsiaalmeedias: “Slava Ukraini on Eesti korruptsiooni ja Ukraina korruptsiooni esimene ühisprojekt.”
Eesti 200 võib nime vahetada või pugeda lapiku kivi alla, aga miski ei väära fakti, et tegu on ühe räpasema poliitprojektiga Eesti poliitika-ajaloos, ja nüüd on vähktõbi levinud ka “parempoolseteni”. Teistel erakondadel ei soovitaks E200-ga kaasneva saastaga oma käsi määrida.
Üks arvamus politoloog Peeter Espakilt: “Huvitav, et erakond, mis soovib kogu ühiskonnale peale suruda eutanaasiat, ei ole võimeline mõistma iseenda osas, et ainus väärikas tee välja olekski justnimelt eutanaasia. Ehk tunnistada ausalt, et sõitsime 200ga puusse ja nüüd on aeg kaineks saada ja eluga edasi minna. Ühtlasi öelda oma liikmetele, et kellel on soov poliitilist karjääri jätkata, oleks ehk õige aeg asuda läbi rääkima mõne parteiga, kellel veel võiks olla huvi ehk mõnd inimest enda sekka võtta – kuniks pole kõik ennast kollektiivselt täiesti lolliks teinud.”
Uued Uudised