Eestis pole õigusriiki juba ammu enam ning nüüd võtab vasakliberaalne valitsus vaesemalt inimestelt veelgi enam justiitsabi.
BNS vahendab: “Justiits- ja digiministeerium lõpetas alates neljapäevast riigi toetatud tasuta õigusabi süsteemi, mille abil said abivajajad HUGO.legalilt õigusnõu ja soodustingimustel ka kohtuesindust.
Projekti lõpetamine mõjutab edaspidi igal aastal ligi 10 000 inimest, kes said seni kasutada kaht tundi tasuta õigusabi ning soodsamat esindamist laste õigusi puudutavates perekonnaasjades. Tasuta õigusabi võimaldas hoida elatis- ja hooldusvaidluste kulud mõistlikul tasemel, tavaliselt alla 500 euro. Uuest aastast tõusevad kulud riigi toe kadumise tõttu aga mitmekordseks ning kohtuesindus muutub paljudele abivajajatele kättesaamatuks.
“Riigi otsus lõpetada tasuta õigusabi rahastamine jätab õigusabita just need vähekindlustatud inimesed, kes seda abi kõige rohkem vajavad. Pole realistlik eeldada, et pere, kes senimaani maksis teenuse eest 46,50 eurot tunnis, suudab nüüd maksta 150–200 eurot tunnis. See tähendab, et paljude abivajajate jaoks jääb õiguskaitse edaspidi kättesaamatuks. See muudatus puudutab ka pooleliolevaid kaasuseid, mida on kohtus täna ligi 200,”sõnas HUGO-legali esindaja Erki Pisuke. “Riik plaanib abivajajate kasutusse anda küll juturoboti, kuid juturobot ei tule kohtus inimest esindama. Teiseks peab kasutaja oskama juturobotilt õigesti küsida ning suutma ise kriitiliselt tulemust hinnata.”
Pisukese sõnul tuleb tehisintellekti suunda küll arendada, kuid juba täna on kujunemas praktikas probleemiks abivajajad, kes tehisintellektilt saadud ebaõige nõu alusel endale hoopiski kahju teevad. Juturoboti tekitatava võltskindluse tõttu soovitas Pisuke turvalisema lahendusena sellist üleminekuvarianti, kus jurist hoiab juturoboti soovitustel silma peal.
Juturobotiga seondub Pisukese hinnangul veel ka kulude aspekt. Tehisintellekti kasutamisel sõltub lahenduse hind suuresti päringute mahust. Kuna juturobotile pääsevad ligi kõik inimesed ja ettevõtted, siis on juturoboti kulud prognoosimatud. Ühtlasi ei saa välistada, et kulu riigile võrreldes senise riigi toel õigusnõustamisega hoopiski suureneb. Riigi ressurssi hakatakse kulutama ka nende peale, kes suudaksid õigusabi turutingimustel ise osta.”