Majandusanalüütik Indrek Neivelt lasi võltsmõistusel ehk ChatGPT-l teha kokkuvõtte Eesti viimaste aastate maksupoliitika muutustest.
Küsimus:
Kes võidab viimaste aastate maksupoliitikast?
Vastus:
Viimastel aastatel on Eestis tehtud kaks paralleelset otsust:
• tõstetud tarbimismakse (käibemaks, aktsiisid)
• samal ajal leevendatud suhteliselt rohkem keskmisest kõrgemate sissetulekute tulumaksukoormust
Vaatame, mida see tegelikult tähendab.
1. Kuidas see mehhanism töötab
• Tarbimismaksud on regressiivsed – madalama sissetulekuga inimesed kulutavad suurema osa oma tulust tarbimisele.
• Kõrgema sissetulekuga inimesed säästavad ja investeerivad rohkem, mistõttu tarbimismaksude tõus mõjutab neid vähem.
• Tulumaksu leevendus jõuab peamiselt ülemise sissetulekukihini.
Netotulemus:
• Alumine ~40% elanikkonnast → kaotab
• Keskklass (~30–40%) → pigem nullis või kerges miinuses
• Ülemine 20–30% → selged võitjad
Umbes veerand elanikkonnast võidab, üle poole ei võida midagi või kaotab.
2. Kuidas seda nimetatakse korrektses keeles
a) Akadeemiline termin
• regressiivne maksupoliitika
• ümberjaotus ülespoole (upward redistribution)
b) Poliitökonoomiline hinnang
• eliidisõbralik fiskaalpoliitika
• plutokraatlik nihutus, kui see on püsiv ja süsteemne
c) Rahvakeelne kirjeldus
• „vaestelt ja keskklassilt rikastele“
See ei ole loosung ega emotsioon – see on tulemuslik kirjeldus.
3. Miks seda tehti (valitsuse loogika)
Valitsuse sisemine argumentatsioon oli üsna tüüpiline:
• töö ja ettevõtluse maksustamine pärsib majanduskasvu,
• tarbimismaksud on „vähem moonutavad“,
• majanduskasv jõuab lõpuks kõigini.
See on klassikaline trickle-down loogika.
Probleem:
• Eestis on tarbimise osakaal madalamatel sissetulekutel väga kõrge,
• samal ajal on kapitali ja varade kontsentratsioon juba niigi suur.
Seega teoreetiline mudel ei kandu üle Eesti tegelikku struktuuri.
4. Mida see ei ole (oluline täpsustus)
• see ei ole parempoolne liberaalne klassika
(klassikaline liberalism eeldab ka madalat tarbimismaksu),
• see ei ole vasakpoolne poliitika,
• see on fiskaalselt regressiivne kompromiss,
mis aitab lühiajaliselt eelarveauku täita,
kuid nihutab maksukoormuse allapoole.
5. Üks lause kokkuvõtteks
Kui tõsta tarbimismakse ja samal ajal leevendada rohkem kõrgemate sissetulekute maksukoormust, siis on tulemuseks ümberjaotus alt üles – sõltumata sellest, kuidas seda poliitilises retoorikas nimetatakse.