Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid kaitseminister Hanno Pevkurilt SmartCapi kaitsefondi rahakasutuse kohta. Praegusel hetkel tundub, et see raha võib minema voolata, ilma et Eesti riigikaitse sellest olulist tulu saaks.
Varro Vooglaid: “Teatavasti möödunud aasta alguses asutati valitsuse otsusega SmartCapi fondi all kaitsefond ja võeti vastu otsus, et selle kaudu eraldatakse 100 miljonit eurot erinevateks investeeringuteks mitmesugustesse fondidesse ja nende kaudu ka erinevatesse ettevõtetesse selleks, et panustada kaitse ja kahese kasutusega tehnoloogiate ja kaitsetööstuse ettevõtete arengut Eestis ennekõike.
On öeldud, et SmartCap plaanib investeerida kuni nelja juba tegutsevasse või loodavasse fondi tüüpiliselt 5–20 miljonit eurot fondi kohta. Mis on eriti tähelepanuväärne sealjuures, on see, et need fondid omakorda investeerivad sõjalise või kahese kasutusega ettevõtetesse Eesti või NATO liikmesriikides.
Esimene küsimus mul teile olekski see: miks on võetud vastu selline otsus, et justkui Eesti kaitsevõime ja kaitsetööstuse arengu eelduste loomise loosungi all on loodud mehhanism, mille kaudu on tegelikult võimalik Eesti maksumaksjate raha suunata mitte Eesti ettevõtetele, vaid ka väga paljudele välismaistele ettevõtetele? Seda esiteks.
Teiseks, kas on mingisuguseid kriteeriume ka paika pandud, kui suur osa sellest rahast suunatakse päriselt Eesti kaitsetööstusesse, Eesti ettevõtetele ja kui palju ollakse valmis suunama välismaistele ettevõtetele? Ja mis on põhiküsimus? Põhiküsimus on see, kuidas on üleüldse tagatud, et see 100 miljonit eurot pööratakse ka reaalselt päris kaitsevõime arenguks Eestis.
Teatavasti Riigikontroll juba septembrikuus tuli välja oma raportiga, kus ta ütles, et on olnud suuri raskusi riigikaitsesektorisse suunatavate hiiglaslike summade pööramisega päris kaitsevõimeks. Saate te meile natuke selgitada, milliseid mehhanismi on plaanitud rakendada või juba rakendatud, et SmartCapi kaudu lihtsalt raha tuulde ei läheks, ilma et kaitsevõime päriselt paraneks?”
Hanno Pevkuri jutust tuli välja, et esimene investeering on 10 miljoni eest tehtud, investeerimisotsuseid täiendavalt on tehtud 25 miljoni eest ja hetkel on protsessis veel 30 miljoni eest otsuseid; SmartCap on praeguseks suhelnud umbes 200 ettevõttega, kes kaitsetööstuses toimetavad ja kellest 100 on Eesti ettevõtted; analüüsitud 67 erinevat fondi, kellest 22 on otseselt seotud ka meie piirkonna ja täpsemalt Eestiga. SmartCap kaasanud ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu.
Varro Vooglaid jätkas: “Täpsustakski eelnevalt esitatud küsimust, tuginedes nendele vastustele, mida me hetk tagasi kuulsime. Kui ma õigesti üles märkisin, te mainisite, et ettevõtetega on astutud konsultatsioonidesse, ligi 200 ettevõttega on astutud konsultatsioonidesse ja neist vaid 100 on Eesti ettevõtted. Fondide puhul on asutud konsultatsioonidesse 67 fondiga ja neist ainult 22 on kodumaised fondid.
Nendest numbritest järeldub minule ikkagi see, et suurem osa sellest rahast kipub liikuma Eestist välja – mitte Eesti ettevõtetele, vaid välismaistele ettevõtetele. Ja see tekitab minus küll väga tõsise küsimuse, et kui me räägime 100 miljonist eurost, mis on plaanitud selle kaitsefondi kaudu laiali jagada, siis pidades silmas olukorda, kus me peame niigi võtma hiiglaslikke laene selleks, et riigikaitsekulutusi katta – kas see on ikkagi kõige mõistlikum rahakasutus?
Ausalt öeldes küll tundub, et vähemalt pealiskaudsel vaatlusel tahaks näha, et kogu see raha, mida kasutatakse, läheks ikkagi Eesti kaitsetööstusesse ja Eesti kaitsevõime reaalsesse edendamisse. Nii et need kaks aspekti – ma ei näe, ka teie vastusest nähtuvalt, et oleksid siin tegelikult tagatud, esiteks, et need suunatakse Eesti ettevõtetele, ja teiseks, et need ka päriselt reaalselt tõstaksid Eesti kaitsevõimekust.
Kas te saaksite seda veel lähemalt kommenteerida? Nii nagu mina aru saan meie julgeolekuolukorrast ja kõigest seonduvast, peaks ikkagi ennekõike kulutama raha nendele asjadele, mis vahetult tõstavad meie kaitsevõimekust, nagu relvastus ja moon ja nii edasi, mitte suunama seda raha välismaistele fondidele ja ettevõtetele.”
Kaitseministri sõnutsi peaks ka näiteks välisfond SmartCapist saadud raha Eesti kaitsetööstusese investeerima, kuid ta tunnistas: “Nüüd ongi küsimus, kuidas need fondijuhid ja SmartCap oma otsustusmehhanismis suudavad ka selle tagada.”