Mudaaugus rabeleva Eesti 200 justiitsminister Liisa Pakosta ajab sedavõrd destruktiivset poliitikat, et üha enam inimesi küsib: mida ta selle lammutamisega saavutada tahab?
Kolmapäeval kohtus EKRE fraktsioon kohtunike esindajatega ja seal tõstatus küsimus, et kui absoluutne enamus kohtunikkonnast on kohtureformi vastu, siis miks Liisa Pakosta üritab koos Riigikohtu esimehe Villu Kõvega seda kasvõi nui neljaks läbi suruda?
Kohtunike arvamusega ei arvestata, ühtegi veenvat argumenti kohtureformiks pole, need on vaid deklaratiivsed, mingit kokkuhoidu reform ei anna, kohtute töö kvaliteeti see ei paranda, küll aga on reformiplaanides ohtralt põhiseaduslikke riiveid (väidetavalt tuleb ka põhiseadust muuta), see teeb kohtunike töö raskemaks jne. Midagi, mis kohtureformi õigustaks, ei paista, aga ometi surutakse seda totalitarismi ja kohtute kontrollimise maiguga asjandust läbi.
Kohtunikud on valmis pöörduma ka Veneetsia komisjoni poole. Poolas kavandatud kohtureform ajas Brüsseli marru, aga Eesti oma ei näi häirivat – kas seetõttu, et Poolas olid algatajad konservatiivid, Eestis vasakliberaalid?
Kohtumisel puudutas EKRE saadik Rene Kokk ka üht väga häirivat momenti, kui justiitsminister vabandas politseijuhi Elmar Vaheri ja tema kaasosaliste ees – ometi on ilmselge, et peadirektor sahkerdas, suunates kamraadi kohale, kus too saaks tulusama pensioni välja teenida. Korrarikkumine on ilmselge, aga Pakosta sülitas ühiskonna õiglustundele näkku – sest teiste politsei, prokuratuuri ja kohtute poolt solgutatud, kuid õigeksmõistetute ees ta seda teha ei kavatse. Rene Kokk vahendas väga paljude inimeste arvamust, et see hävitas oluliselt rahva usku õiglusesse.
Enamik ühiskonnast ja eriti tartlased ei taha ka Rootsi moslemivange Tartusse, aga Pakosta surub ka seda jõuliselt läbi, seejuures võimalike negatiivsete tagajärgede kohta valetades. Neid asju, kus minister kellegagi ei arvesta, koguneb üha enam ja see võtab mõõtmed, kus seda poliitikat võib nimetada ehtsaks kahjurluseks.
Mõned väidavad, et pikka aega võrdsusvolinikuna töötanud Pakosta tahab lihtsalt luua endast pilti kui tugevast naispoliitikust. Nii destruktiivse tegevusega ta positiivseid tulemusi küll ei saavuta, pigem näitab ta naispoliitikuid halvas valguses.
Uued Uudised