Nädalavahetus tõi rea uudiseid, kus vasakliberaalsed ühendused ründavad sõnavabadust ja demokraatiat, kasutades selleks “sallivuslikke loosungeid” – ning tulemuseks saab olema totalitaarne ühiskond.
BNS kirjutab: “Võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide heaolu eest seisvaid vabaühendusi koondav võrdse kohtlemise võrgustik saatis justiits- ja digiministrile kirja, milles avaldab nördimust vabakonna diskussioonist välja jätmise pärast ja kutsub üle vaatama eelnõu probleemkohti.”
Siinkohal peab ministeeriumi lausa tunnustama, et ta ühe vasakliberaalse ühenduse kõrvale on jätnud – kuigi tegelikult on asi selles, et valitsus ei kaasagi ühegi eelnõu juurde kedagi või üritab huvigruppidest mööda hiilida.
Probleem ongi selles võrgustikus endas, mille üks oluline tegelane on Eesti Inimõiguste keskus, marksistlik organisatsioon, mis ei võitle mitte sedavõrd põhiinimõiguste, kuivõrd vähemuste õiguste eest. “Inimõiguslased” on juba tuntud oma verejanu poolest – nemad nõuavad võimalikult karmi vaenukõneseadust koos vanglakaristusega.
Loogiliselt võttes peaks inimõiguslased oma põhikohustuse kõrval olema siiski vähemalt repressioonide ja vanglate vastu, kuid Eesti pseudoinimõiguslased on vastupidi “gulagide” rajamise ja repressioonide laiendamise poolt.
Teine BNS-i uudis räägib, et “Kui ühiskond otsib iibelanguse reaalsete põhjuste asemel naiste süüd, siis lahenemise asemel probleem hoopis süveneb, leiab Eestimaa Roheliste juht Evelyn Sepp.” Jutt käib nii väidetavast naiste survestamisest sünnitamisele kui ka naistevastasest vägivallast.
“Kui soovime, et Eestil oleks parem tulevik, peame rääkima mitte süüdlaste leidmisest, vaid päriselt toimivatest kokkulepetest, mis liiatigi ei eelda täiendavat riigieelarvelist kulu, vaid väärtusbaasi, millest ei hälbita ahnuse või “sõbrasuhete” ajel,” ütles Sepp. Ta kutsus üles majandusmaigulise debati asemel pidama laiapõhjalist turvatundedebatti.
Debatid on Eestis juba ammu tundmatu suurus, siin maksab riiklik ideoloogia. Sündimust aga pärsivad oluliselt muudki tegurid, ennekõike meeste vihkamisele kutsuv marufeminism, kliimapaanika ja sõjahüsteeria – ja ka riiklik poliitika on laste- ja peredevaenulik, eelistades viljatuid seksuaalvähemusi. Evelyn Sepp ise esindab mürkrohelisi, kes ammu enam ei võitle mitte looduse, vaid homoseksualismi eest.
Ka Delfis kirjutab üks tädike: “Soouuringute ekspert: mehed, märgake oma privilegeeritust ja mõistke, et sooline võrdõiguslikkus on ka teie huvides.” Ehk “…võiks tavapärase „miks naised vähem teenivad?“ asemel küsida, miks teenivad mehed naistest rohkem ja mis on selle tagajärjed?” Viited tulevad tal aga peamiselt äärmuslikult Feministeeriumilt.
Just see “soolise palgalõhe” teema on see, kus on üles ehitatud narratiiv, et see on meeste tahtlik ja teadlik vandenõu naiste vastu – ja üheski uurimuses ei suudeta ära näidata seda, mis need palgalõhed ikkagi tekitab. Tuuakse välja isegi tegevusalad ja ettevõtted – aga konkreetseid süüdlasi pole, süüdlane on ikkagi anonüümne “keskealine misgüünne valge mees”. Tundub, et naisi hoitakse teadlikult barrikaadidel, lahendust ei tahetagi.
Naisi kaitsta on selles ühiskonnas raske, sest siin vajavad kaitset juba mehed ja seda radikaalfeminismi eest, mis on sugudevahelised suhted täielikult ära rikkunud. Üha lisanduvad naisõiguslased aga muutuvad vihkavateks fuuriateks, kes, nagu näitab Ameerikas toimuv, ründavad frustatsioonis olles füüsiliselt riigiametnikke, riskides seejuures oma eluga – revolutsioon on neile juba tähtsam kui oma elu.
Ja muidugi vasakliberaalidele oluline uudis: “Inimõiguste keskuse juristid saavutasid detsembris olulise võidu, kui Tallinna ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse paragrahvi, mille alusel jättis politsei samasoolise paari taasühinemistaotluse rahuldamata.”
Tavakeeli tähendab see seda, et Eesti võtab massimigratsiooni käigus vastu kolmandatest maadest tulevaid seksuaalvähemusi.
Ameerikas suretab Trump parajasti välja kõik sellised ideoloogilised MTÜ-d, jättes nad rahata, Eesti äärmusliberaalses ühiskonnas aga koguvad nad jõudu. Loodetavasti ei kesta nende õnnepäevad kaua, sest trumpism lõhub juba kõik sellised marksistlikud arengud ära.
Uued Uudised