Eesti riiklikus poliitikas on midagi väga valesti: inimestelt röövitakse massiliselt raha, sealhulgas küberruumis, aga kahtlusaluste e-valimiste kohta väidetakse jätkuvalt, et nood olla üliturvalised.
BNS vahendab: “Elisa andmetel kinnitas 2025. aasta veelgi, et küberohud ei ole enam juhuslikud või episoodilised, vaid püsiv ja kasvav osa digitaalsest igapäevaelust.
Elisa Netivalvuri statistika näitab, et kui varasematel aastatel kasvas eeskätt rünnakute koguarv, siis nüüd on hüppeliselt suurenenud ka rünnakute intensiivsus ühe kasutaja kohta.
Kui 2022. aastal tuli Netivalvuril üht klienti ohtude eest kaitsta keskmiselt 19 korral kuus ja 2023. aastal ligi 99 ohu eest, siis 2024. aastal kasvas see näitaja juba keskmiselt 177 ründeni kuus. 2025. aastal tõusis rünnakute arv aga kliendi kohta uuele tasemele – aasta igakuine keskmine oli üle 331 intsidenti ühe inimese kohta.
“Elame maailmas, kus küberohud ei ole enam erandid, vaid alaline taust. Kurjategijad kolistavad pidevalt ukselinke – automaatselt, iga kell ja korduvalt,” ütles Elisa digiturvalisuse teenustejuht Ivar Tennokese. “Enam ei saa rääkida neist, kes rünnaku ohvriks võivad langeda, ja neist, kes mitte. Täna on ohvriks see, kes kätte saadakse.”
Jutt käib siin rünnakutest raha ja info kättesaamiseks, kuid veel rohkem tahetakse ilmselt läbi murda riiklikest kaitsemüüridest, mis annavad juurdepääsu riiklikele saladustele ning aitavad muuhulgas mõjutada valimisi. Hiinal, Venemaal ja isegi Põhja-Koreal on tohutud võimalused ja kogemused küberrünnakuteks, Euroopas räägitakse kogu aeg venelaste katsetest mõjutada valimisi – ja Eesti e-valimised on justkui õitsev oaas, mida küberohud ei puuduta…
Kõik teavad, et nii see pole. Veneetsia komisjon märkis oma raportis ära palju puudusi Eesti e-valimistes ja viimased kohalikud valimised näitasid ära tohutu hulga tehnilisi vigu, tegematajätmisi ja hooletusi – aga hoolimata küberohtudest jätkab riik kahtlaste e-valimistega.
Siinkohal ütleb mõnigi, et e-valimisi suudetakse kaitsta, aga seda uskuda on riskantne: kui on nii palju vigu, nagu viimastel valimistel selgus, siis on olemas ka turvaaugud – ja kogu maailm on täis andekaid häkkereid, kes töötavad “pahalaste” heaks.
Kahtlaste asjade puhul on raudne reegel, et fiasko tuleb varem või hiljem… E-valimiste säilitamise nimel eirab Eesti riigivõim igasuguseid hoiatusi ja ohutunnetusi ning kuigi see süsteem töötab võimurite kasuks, võidakse sealtkaudu hävitada mitte ainult digiriigi maine, vaid kogu e-riik.
Eesti on väga uhke selle üle, et siin saab kõike kiiresti digitaalselt ära teha, kuid üldjuhul ei räägita sellest, miks teised, meist kõvasti rohkem arenenud riigid samasuguseid võimalusi ei kasuta. Asi on andmekaitses, millele need riigid erinevalt Eestist tohutut tähelepanu pööravad (eriti Saksamaa) – ja andmete ristkasutus pole nende meelest turvaline. Eesti riskeerib mugavuse nimel andmeleketega, mida tõestas Apotheka juhtum.
Uued Uudised