Pendlil on kombeks ühest äärmusest teise liikuda ja liberaalses ühiskonnas ongi see liikunud “meeste ülemvõimust” naiste võimuhaaramiseni, mis pole sugugi vähem toksiline.
Prantsusmaal kavatsetakse “toksiline maskuliinsus” kuulutada julgeolekuohuks, mis paneb küsima, et kes seda riiki üldse veel kaitsma hakkab. Seda enam, et löök suunatakse valge prantslase vastu, aafriklased ja moslemimehed vähemalt uudisest lähtuvalt ohu alla ei käi.
Eestis aga pärjati aasta vabaühenduseks radikaalne Feministeerium, kelle tegevusest ei paista kuskilt välja, et Eestis keegi naisi rõhuks: agressiivsed, ülbed, sallimatud.
Liberaalses ühiskonnas pole juba ammu enam naisõiguslusega midagi peale hakata, sellest on tehtud revolutsiooniline ideoloogia. Tegelikult on vaja naisi kaitsta, ka vägivaldsete meeste eest, aga see, mis nüüd naisõigusluse silti kannab, on hoopis meestevihkamine, ja naisi see ei aita. Et naisi aidata, on naisõiguslus vaja ideoloogide käest ära võtta ja anda tõsiste aidatatahtjate kätte.
Praegu aga näeb terves maailmas, kuidas toksiline feminiinsus märatseb: “pöetudpead” tungivad kirikutesse, ahistavad ohvriks valitud inimeste peresid (USA kohtunikukandidaadi Brett Kavanaugh` maja juures röökis feministide kamp 24 tundi ööpäevas, et pere elu põrguks muuta), rikuvad teiste üritusi (ka tõrvikurongkäigu ajal röögivad nad tänavaäärtes) – neist naistest ei paista kuidagi välja, et neid kiusataks. Abordikultuslikel meeleavaldustel ja “naiste marsil” sammuvad hästi riides, enesekindlad ja agressiivsed naisterahvad, kes ise ei ole küll probleemi näide.
Radikaalfeministide organisatsiooni Feministeerium ja tema allharude kohta kirjutab orientalist Peeter Espak sotsiaalmeedias: “Kui keegi tahab teada, milline võis välja näha üks tõeliselt pime keskaeg, mida aga püsivalt valgustas teisitimõtlejate põletamiseks püstitatud tuleriitadest üle kogu maa kumav ere valgus – tasub minna Virginia Woolf Sind Ei Karda lehele ja esitada seal ükskõik mille kohta ratsionaalne ja kriitiline küsimus. Või kahelda mõne “guru” ja “dogmaatiku” usutõlgenduses. Selline tuleriit pannakse välgukiirusel kohe püsti, et Eesti ajaloo suurim jaanilõke ka kahvatub.”
Kogu maailm elab muutuste lävel, õigemini, need muutused juba toimuvad. Eesti jaoks on väga palju reaalseid ohte: Venemaa sissetung, islami invasioon (koos moslemimeeste suhtumisega naistesse), sisekonflikt üha venestuvas riigis jne – kodumaa ja nõrgemate (naised, lapsed, vanurid) eest hakkavad sõdima pigem need mehelikud mehed, keda praegu “toksilise maskuliinsuse” eest maatasa üritatakse peksta, mitte aga 30-aastaselt vanemate juures elavad ning kodukontoris töötavad viiking Ragnari soenguga, kuid retuusides ja kõrgete kontsadega noormehed. Seega võib öelda, et hoopis radikaalfeministid on julgeolekuoht, sest nad lõhuvad ühiskonna sidusust.
See kehtib ka selliste poliitikute kohta nagu Kristina Kallas ja Liisa Pakosta, kes on Eesti ühiskonda päris kurjalt lammutanud.
Naistevastase vägivalla ja soolise ebavõrdsusega peaks tegelema ideoloogiavabad spetsialistid, kes uuriksid välja, milles on probleemide tõeline olemus, ja annaksid sellest lähtuvalt nõu seadusandjatele, töötamaks välja tõelised lahendused – meestevihkamise õhutamine ei ole lahendus.
Uued Uudised
Samal teemal NÕDRAMEELSUS: Prantsusmaa näeb mehelikkuses ohtu