Eesti vasakliberaalne võimuleer üritab taas vaenukõneseadust läbi suruda, kuigi ka justiitsspetsialistide arvates Eestis selleks vajadust pole. Kummalisel kombel nõuab karme karistuse ka Inimõiguste keskus (?!).
Nüüd selgub, et vaenukõneseaduse projekti analüüsides ei saa keegi isegi sellest aru, miks inimesi kinni panema hakatakse, ning süüdistatavad “peavad taluma”, kui neid reaalse põhjuseta riikliku repressioonisüsteemi hammasrataste vahele visatakse. Veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri analüüsib oma sotsiaalmeediapostituses tekkinud olukorda.
“Oleme jõudnud “õigusriigiga” sinnamaale, kus inimesi hakatakse karistama tegude eest, mille ebaseaduslikkus peab selguma alles kohtupraktikas, ja läbi kohtuastmete veetavatel inimestel on nende vastu algatatud menetluste talumiskohustus. Minul tekib küsimus, mille poolest erineb Eesti Vabariik ENSV-st? Ah jaa, ENSV-s olid bensiin ja elekter imeodavad.
“Ja mida tähendab ühiskonna turvalisuse ohtu sattumine? „See on määratlemata õigusmõiste,“ selgitab [justiitsministeeriumi nõunik Markko] Künnapu. „Me loodame, et selle sisustab hiljem kohtupraktika.“”
“Nii ametnikud kui poliitikud saavad seaduste tegemise eest palka. Kas töötasu peaks maksma ka nendele inimestele, keda paragrahvi paikarihtimise nimel läbi kolme kohtuastme menetletakse?
„Kui kellegi suhtes menetlus alustatakse, siis paraku neil selline talumiskohustus on,“ vastab Künnapu.
Pole kahtlust, et see seadus “koputatakse” koalitsiooni poolt ära. Aga kuna see on niivõrd äraspidine ja õigusriigi vastane seadus, tuleks selle pinnalt püsti panna ühiskondlik vastupanu, mobiliseerides kuritegeliku režiimi vastu kõik jõud.”
