ERR-i nõukogu liige Varro Vooglaid lükkab ümber juhatuse esimehe Erik Roose hirmujutud, et riigipoolse rahastuse suurendamiseta kukub rahvusringhääling kokku.
“ERRi juhatuse esimees Erik Roose rääkis ERRi eetris hirmujuttu, et kui ERRile ei anta maksumaksjate taskust rohkem rahalist toetust kui praegune 42,5 miljonit eurot aastas, siis peagi ei pruugita enam suuta tagada uudiste eetrisse minemist.
Olles rohkem kui kaks aastat näinud nõukogu liikmena ERRi siseelu veidi lähemalt, võin kinnitada, et täiesti kindlasti on niisugune jutt ülepingutatud. Tegelikult peaks ERR lihtsalt leppima sellega, et ettenähtavas tulevikus ei hakata rohkem raha saama, sest riigieelarve on sügavas miinuses.
Minu soovitus oleks hirmujuttude rääkimise asemel võtta tõsiselt ettepanekut viia läbi kriitiline audit selle kohta, milline osa ERRi programmide sisust täidab rangelt seadusega ERRile pandud ülesandeid, milline osa teeb seda vaid kaudselt või osaliselt ning millise osa puhul on küsitav, kas see üldse neid täidab.
Esimese asjana peaks ERR lõpetama igasuguste elamussaadete ja muu meelelahutuse produtseerimise, sest seadusega ei ole ERRile vastavat ülesannet pandud. Näiteks ei pea igapäevaselt tegema “Ringvaadet” ega “Terevisiooni” – sellised valdavalt meelelahutuslikud ja seejuures päris kulukad projektid võib rahumeeli jätta erameedia hooleks.
Samuti võiks kohe kinni panna ETV+ kanali, sest venekeelse telekanali ülalpidamine ilmselgelt ei ole EESTI rahvusringhäälingu ülesanne – seda enam, et venekeelne raadiokanal juba eksisteerib.
Kui aastate või aastakümnete jooksul paisunud üleliigne külmalt maha lõigata ning keskenduda rangelt üksnes seadusega pandud ülesannete täitmisele, siis kindlasti ei teki olukorda, kus ei ole võimalik tagada uudiste eetrisse minemist.
Lõpetuseks olgu veel öeldud, et minu hinnangul on põhimõtteliselt vale, kui ERRi juhatuse liikmed kurdavad alatasa avalikult, et raha pole piisavalt. See ei ole juhatuse ülesanne. Juhatuse ülesanne on juhtida ERRi tegevust, täites seadusega ERRile pandud ülesandeid olemasolevate vahendite piires.
Riigieelarvest saadav toetus 42,5 miljonit eurot aastas, millel lisanduvad kümned miljonid uue telekompleksi ehituseks, on seejuures niigi hiigelsuur summa.”