Kolmapäeval arutati Riigikogus peamiselt võimuleeri saadikute algatust presidendivalimiste korra muutmise kohta, mis tähendaks senise korra kosmeetilisi muudatusi. Presidendi otsevalimisi pooldava EKRE saadik Mart Helme kritiseeris eelnõud teravalt.
Mart Helme: “Mulle meenus minu soliidses vanuses, kuidas ma olin Nõukogude armees ja olin köögitoimkonnas. Köögis istus üks praporštšik, sisse tuli teine praporštšik ja esimene küsib tema käest: “А чем занимаются там?” Ma ütlen vene keeles, sest nad eesti keeles ei rääkinud seal. “Millega nad seal tegelevad?” No kuskil mujal. Aga see vastu: “А хуйнёй занимаются.” Ütleme, eesti keeles, et tühja-tähjaga tegelevad. Vaat see, mis siin saalis praegu toimub, see on täpselt see.
Laiendame mingit valijameeste kogu, teeme selliseid poose ja võtame teistsuguseid poose, jätame illusiooni, et me teeme demokraatlikku parandust sellele kõigele? See on täielik jama! Tegelikult me saame ju kõik aru, president peab olema kindlalt vabamüürlane, Euroopa föderatsioonile truu, kontrollitav, juhitav. Niipea kui ta natukenegi sentimeetri võrra astub kõrvale, nagu juhtus Karisega Kasahstanis, oi ta saab, aga ta saab. Siis ta ei ole oma, siis me paneme ta paika. Ta peab teadma, et ta on meie oma ja teeb seda, mida meie talt ootame ja käseme. See olevat demokraatia, sõbrad. Aga noh, Euroopa Liit, mis on ammu juba demokraatiast hälbinud ja liigub totaalselt ebademokraatlikul kursil, selle puhul on see kõik ju loogiline.
Mida siis ikkagi tahetakse? Mida tahab Eesti rahvas? Ärme siis ütleme Eesti rahvas, kui keegi on nii ksenofoobne ja arvab, et me siin jätame kõrvale vene, tatari ja suahiili keelt kõnelevad inimesed. Mida ootavad Eesti alalised elanikud ja kodanikud? Nad ootavad seda, et nad saaksid demokraatia pidupäeva ehk õiguse valida presidenti. Seda nad ootavad. Nad ei oota seda, et siin üks ja teine ja kolmas tagatoakokkuleppega määravad meile presidendi. Ei taha! Kõik on tüdinud sellest.
Me nägime Kersti Kaljulaidi, kuidas määrati meile president. Me nägime, kuidas meil on mitu korda järjest siin presidente määratud. Eesti rahvas ei taha! Keegi ei taha seda määratud presidenti, tal ei ole autoriteeti. Ta on lihtsalt keegi. Keegi! No on president, käib vahetevahel lasteaias, loeb lastejutte seal lastele ja surub kuskil kätt ja jagab vabariigi aastapäeval ordeneid natukene. Ei taha Eesti rahvas seda. Eesti rahvas tahab, et tal on keegi, kelle tema on valinud. Ja kui ta pettub selles inimeses, siis võib tõesti öelda, aga te ise valisite.
Aga see, mis meil praegu toimub siin ja selles saalis, on demokraatia mõnitamine. See on presidendi institutsiooni mõnitamine ja see on meie parlamendi mõnitamine. Aga ma tean, et ma olen hüüd ja hääl kõrbes. Jah, Lauri Hussar, see, mida sa esmaspäeval tegid, oli ka parlamendi mõnitamine, oli demokraatia mõnitamine, oli 30 aastat vastu pidanud töö- ja kodukorra mõnitamine. Aga sul ei ole piinlik ja sa tuled jälle siia rääkima meile tühje loosungeid demokraatiast ja õigusriigist. Piinlik peaks olema.”