On ilmselge, et küberohtude suurenemise keskel ei saa e-valimised olla kui ohutussaareke keset küberrünnakuid – aga kuigi küberohte tunnistatakse, siis e-valimisi tutvustatakse endiselt kui täiesti turvalist asjandust, mis ei ole vähimalgi määral reaalne.
Eestis tuntakse uhkust kiirete digiteenuste üle, aga ei räägita sellest, et mujal maailmas peetakse andmete ristkasutust väga suureks turvaohuks ning andmekaitse takistab seal Eestile omast andmekasutust – me oleme hea, aga ebaturvaline digiriik.
BNS vahendab: “Digiriikluse ja digitaalsete teenuste laialdase kasutuse tõttu on Eesti üks haavatavamaid riike maailmas ning järgmise paari-kolme aasta jooksul jõuavad siia küberohud, millega Suurbritannia ja USA ettevõtted ja riigiasutused seisavad juba praegu silmitsi, teatas telekomifirma Telia.
Telia küberturbe lahenduste arhitekti Matis Palmi sõnul on Suurbritannia ja USA organisatsioonide turvalisust proovile panevad ohud osaliselt juba Eestisse jõudnud, kuid järgmise paari aasta jooksul tendents süveneb. Digiturvalisust hakkavad üha enam mõjutama generatiivse tehisintellekti kasutuse kasv rünnakutes ja kaitses, identiteedipõhise turbega seotud rünnakute sagenemine, tarneahelariskide plahvatuslik kasv ning rünnakud kriitilise taristu vastu.
Palmi sõnul tabavad tehisintellektil põhinevad ründed Eestit sama kiiresti kui USA või Suurbritannia organisatsioone just seetõttu, et Eesti teenused on suures osas ehitatud e-riigi ja digitaalsete lahenduste peale. See muudab riigi küberruumis eriti haavatavaks.”
E- ja m-valimised, millest mujal maailmas jätkuvalt hoidutakse, on tegelikult suur oht, aga kuna nende kaudu saab poliitilisi protsesse mõjutada, on need Eestis endiselt demokraatiat hävitamas. (UU-BNS)