Euroopa peab muutma oma lähenemist Aafrikale, ütles Euroopa Liidu eriesindaja Saheli piirkonna küsimustes João Cravinho intervjuus Soome uudisteagentuurile STT. Lisaks mõningale asjalikule jutule sisaldab tema pöördumine palju pooltõdesid ja ütlematajätmisi.
Aafrikas on maailmas kõige enam säilinud traditsiooniline ühiskond, tugevad on hõimusuhted, palju on primitiivset elulaadi – ja kui vanasti tulid kolonisaatorid koos misjonäride ja sõduritega, siis nüüd tullakse homolipuga.
Konservatiivsed vaatlejad on juba ammu öelnud, et Lääs kaotab Kolmandas maailmas positsioone, sest igale poole, kuhu minnakse, hakatakse peale suruma homoagendat ja nõudma sellel põhinedes “inimõiguste” austamist. Aafrikas sidusid USA presidendid Obama ja Biden ka sõjalise abi džihadistide vastu homoseaduste vastuvõtmisega.
Teisalt on lääneriigid jätkanud kolonialismiga ka siis, kui koloniaalsüsteemi enam pole. Niigeris rikkusid uraani kaevandavad Prantsuse firmad laialdastel tuareegidele kuuluvatel maa-aladel joogivee, põhjustades selle kõrberahva ülestõusu, mille prantslaste rahastatavad mustad valitsejad jõuga maha surusid. Just sealt algas praegune Barkhane piirkonna konflikt, mille võtsid üle islamistid ja seetõttu ütlevad aafriklased üha enam Prantsusmaale “hüvasti”.
Lääneriikide, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide abi Aafrikale on väheefektiivne, vähemalt kolmandik sellest kaob “vasakule”, selle neelavad “abistamiskulud”, kohapealne korruptsioon ja bürokraatia.
Hiina ja Venemaa võtavad Aafrika Läänelt üle nii nendel põhjustel, mida Cravinho allpool nimetab, vaid ka seetõttu, et nad teevad seda ideoloogiavabalt, esitamata nõuet luua “liberaalne demokraatia”, vaid peamiselt soovides abi eest ligipääsu maavaradele. Aafrika majanduslikult võimsaim riik Lõuna-Aafrika Vabariik on juba Venemaa ja Hiina osalusega majandusühenduse BRICS liige.
Ära tuleb märkida ka seda, et “kliimamuutuste” taga on Aafrikas enstensiivne maaharimine ja karjakasvatus ning kiiresti kasvav elanikkond. Seal on need muutused tõesti “inimtekkelised”, aga mitte CO2 emiteerimise, vaid mahajäämuse kaudu.
Uudis ise on selline.
“Euroopa peab muutma oma lähenemist Aafrikale, ütles Euroopa Liidu eriesindaja Saheli piirkonna küsimustes João Cravinho intervjuus Soome uudisteagentuurile STT.
Portugali endine välis- ja kaitseminister asus sellesse ametisse 2024. aasta detsembris.
Cravinho tegevuspiirkonda kuuluvad eriti Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger ja Tšaad. Kolmes neist viiest riigist on viimase kümnendi jooksul toimunud riigipöördeid ja Malis on neid toimunud kaks korda.
“Aafrikas on viimase 25 aasta jooksul palju juhtunud. Meie dialoog on endiselt suuresti doonor-saaja dialoog, mis ulatub tagasi 1990. aastatesse. See pole enam kohane,” ütleb Cravinho.
Cravinho sõnul on eurooplased traditsiooniliselt Aafrikasse läinud, teatades, et nad on seal abistamiseks. Tagasilöögiks on olnud kahtlused Euroopa varjatud tegevuskavade suhtes.
“Uus lähenemisviis põhineb ideel, et me peame Saheli piirkonna riikidega koostööd tegema, isegi kui me ei samastu nende režiimidega. Me peame koostööd tegema, sest meil on seal huvid. Me ei saa endale lubada, et Euroopa lähedal on piirkond, mida kontrollivad terroristid,” rõhutas ta.
Terroristide all peab Cravinho silmas Saheli piirkonnas tegutsevaid džihaadiorganisatsioone.
Cravinho sõnul on olukord Saheli piirkonnas aastatega halvenenud.
“Nüüd tunnistatakse, et probleemid on keerukamad, kui mõned aastad tagasi arvati. Kui piirkonnas võimule tulid sõjaväelised režiimid, valitses väga tugev läänevastane retoorika,” ütles ta.
Cravinho arvates on Euroopas tekkinud meeleolu, et meil ei tohiks nende riikidega midagi pistmist olla, sest nad on läänevastased.
“Aja jooksul on Euroopas üha enam levinud arusaam, et peame nende riikidega koostööd tegema, ja nüüd on EL-is selles küsimuses üksmeel. Samuti on nendes riikides arusaam, et dialoogi ajakohastamine on väga oluline,” lausus eriesindaja.
Cravinho on mures, et Venemaa võiks oma mõjuvõimu piirkonnas kasutada Euroopa destabiliseerimiseks.
“Kui Ukrainas sõlmitakse mingisugune relvarahu või saavutatakse rahu, saadab Venemaa Ukrainas võidelnuid Saheli piirkonda, sest ta ei taha neid Venemaale tagasi. Venemaa on endiselt huvitatud Euroopa destabiliseerimisest ja tugevate Venemaa baaside rajamine Saheli on Euroopale väga ohtlik,” ütles ta.
Cravinho hinnangul on aga Venemaal piirkonna riikidele väga vähe pakkuda.
“Tal on pakkuda ainult palgasõdureid. Vastutasuks saab ta juurdepääsu kaevanduspiirkondadele või kullale.”
Hiina on huvitatud ka Saheli riikide loodusvaradest, nagu nafta ja haruldased muldmetallid.
“Hiina soovib aga piirkonnas stabiilsust, sest ta on huvitatud loodusvarade ekspluateerimisest. Venemaa ei ole stabiilsusest üldse huvitatud, sest siis kaotaks ta oma positsiooni,” märkis Cravinho.
Kolmas suurem tegija selles piirkonnas on Türgi, kes on 2000. aastatel Aafrikas suuri samme astunud. Türgi on Aafrikasse tohutult investeerinud. Tal on Saheli piirkonnas üks selge müügiargument.
“Nad müüvad seal relvi, eriti droone. Neil on neist kasu, sest konfliktides terrorirühmitustega kasutavad mõlemad pooled üha enam kõrgtehnoloogiat,” ütles Cravinho.
Neljas suurem tegija selles piirkonnas on Pärsia lahe riigid Saudi Araabia, Katar ja Araabia Ühendemiraadid. Nad konkureerivad omavahel ägedalt, kuigi neil puudub selge välispoliitiline eesmärk.
“Saudi Araabia on olnud kohal vahhabiitliku ideoloogia ekspordi kaudu, kuid see on veidi rahunenud.
Cravinho lisas, et Araabia Ühendemiraadid on piirkonna kullast huvitatud, sest Dubai on suur kullakaubanduskeskus.
EL-i eriesindaja juhtis tähelepanu ka sellele, et umbes 65 protsenti Aafrika elanikkonnast on alla 25-aastased ja Saheli piirkonnas on neid umbes 70 protsenti. Ta lisas, et piirkonna sotsiaal-majanduslik ebastabiilsus on nii suur, et inimesed kalduvad lahkuma.
“Muidugi tulevad nad Euroopasse. On fantaasia ette kujutada, et üle mere saab püstitada tõkkeid või müüre. Need ei peata inimesi, kellel pole tulevikuväljavaateid ja kelle elatise teenimise võimalused on Aafrika ja Euroopa vahel nii erinevad,” märkis ta.
Kui tulevikuväljavaated on kehvad, on see ka sobiv kasvulava mitmesugustele terroristidele.
“Kui noortel pole valikuid ega midagi teha, on nad vastuvõtlikud mitmesugustele kiusatustele. Kui neil oleks tasustatud töö, teeksid nad pigem seda,” ütles Cravinho.
Tema sõnul kasutatakse religioosset retoorikat ka organiseeritud kuritegevusega seotud sidemete varjamiseks, mis on piirkonnas tugevalt esindatud. Seda on näha näiteks narkokaubanduses, relvade ja mineraalide salakaubaveos ning kohaliku kaevandustegevuse kontrollimises.
“Džihadism võib olla populaarne, kuna riigid ei suuda luua seadust ja korda.”
Kliimamuutused mõjutavad ka piirkonna ebastabiilsust, kuna näiteks on vähenenud põlluharimiseks sobiv maa-ala. Lisaks on muutunud nomaadide sajanditevanused marsruudid, mis põhjustab konflikte nomaadide ja põllumeeste vahel.”