Kuigi Eesti miinimumpalk ei ole Euroopa Liidu kõige madalam, jääb selle tegelik ostujõud hinnatasemeid arvestades Euroopa Liidus viimaseks. Kui analüüsida statistikaameti ostujõu kalkulaatoriga miinimumpalka aastate kaupa, selgub, et kuigi miinimumpalk on alates 2012. aastast kasvanud kolm korda, on selle ostujõud kasvanud vaid poolteist korda. Keskmise palga ostujõud tammub aga juba aastaid paigal.
Eurostati andmetel oli 2026. aasta 1. jaanuari seisuga riiklik miinimumpalk kehtestatud 22s Euroopa Liidu riigis. Eesti miinimumpalk oli selle aasta alguses 886 eurot kuus, mis paigutab Eesti eurodes mõõdetuna madalama palgaga riikide hulka. Kui aga võrrelda miinimumpalka ELi riikide ostujõu alusel, jääb Eesti selles järjestuses EL-is päris viimaseks.
Veel süngem pilt avaldub siis, kui analüüsida miinimumpalga ostujõudu Eestis. 2012. aastal oli miinimumpalk Eestis 290 eurot. Tegemist on summaga, millega praegu ilmselgelt ära ei elaks. Võrdluseks: 2025. aastal oli miinimumpalk 886 eurot.
Pilt muutub aga kohe, kui võrrelda neid summasid statistikaameti ostujõu kalkulaatori abil. Kalkulaatorist selgub, et näiteks 2012. aasta 290 euro suuruse miinimumpalga ostujõud oleks 2025. aastal olnud hoopis 478 eurot.
Vastupidi arvestades oleks 886 euro suuruse miinimumpalga ostujõud olnud 2012. aastal kõigest 537 eurot ehk 1,6 korda väiksem. Samas, nominaalne miinimumpalk on selle aja jooksul kasvanud kolm korda.