EKRE fraktsiooni saadik Rain Epler soovitas esmaspäeval Riigikogus peaminister Kristen Michalil ennast energeetika küsimustes kokku võtta, et päästa veidigi oma hävivat mainet ajaloo silmis.
Rain Epler: “Peaminister raius siin mitu korda, et fossiilkütused on kallid. Täielik vale! Kui maailmas ringi vaadata, siis näeme, et naftat on külluses, gaasi on külluses, kivisütt on külluses. Need riigid, kes neid kvaliteetseid energiaallikaid kasutavad ja ise maksude, tasude ja regulatiivse keerukuse kaudu nende kasutamist kalliks ei muuda, on edukad. Nad istuvad täna nende laudade ümber, kus peetakse olulisi läbirääkimisi selle üle, kuidas maailmas elu edasi käib. Euroopa kahjuks ei istu nende laudade taga. Vahel istub, kuigi mitte tõsiselt võetava partnerina, tagareas tõesti, vabakuulajana.
OPEC on sisuliselt surnud peale seda, kui Ameerika on tõusnud suurimaks nii nafta- kui ka gaasitootjaks. See kartell ei saa enam hindasid jõuliselt reguleerida. Kuna ameeriklased saavad aru sellest, millest võiks aru saada ka väikeriigi peaminister, nagu Eesti peaminister, et tänapäevase eduka ühiskonna pidamiseks baas on kvaliteetne, külluslik ja soodne energia. Siis sa saad arendada oma majandust, tööstust, sealhulgas tänapäevast majandust, kogu see tehisaruralli ja nii edasi.
Kahjuks Euroopa, kelle tegelikust energiatarbest kolmveerand tuleb fossiilidest, on selles mõttes vaeslapse osas, et fossiilivajadusest ainult 13% suudetakse ise katta ja ülejäänud tuuakse sisse. Ja see teeb Euroopa jaoks tõepoolest need fossiilid kalliks, aga see ei tähenda, et neid fossiile ei oleks. Kui me vaatame siin Saksamaad ja ka britte, kes küll ei ole Euroopa Liidus, aga on Euroopa osa, siis mõlemad on sõdinud agaralt kivisöe, kilda, nafta, gaasiga ja jõudnudki sinna, et nende tööstus sureb. Kui me vaatame Saksamaa majandusnäitajaid ja veel hullem, Briti omi, siis ma ei näe seal sellist perspektiivi, et nad kunagi suurte tegijate hulka tagasi jõuaks, kui seal väga olulist pööret ei tule energiapoliitikas.
Me väikese Eestina võiksime olla paindlikud ja võiksime avatud silmadega maailma vaadata ja teha otsuseid, mis on meile kasulikud. Ega väikeriike, selliseid, kellel on oma energeetiline ressurss, nagu meil on põlevkivi näol, ei ole palju. Ja nagu me kõik teame, Eesti on ajalooliselt mänginud enda kasvust suuremas liigas, võib nii öelda. Me oleme olnud elektrienergia eksportijad ja meil on olnud väga soodne energia.
Ja nüüd peaminister, kes käib oma viimast peaministriperioodi – kui tal hästi läheb, siis aastake ja natuke rohkem saab veel olla –, võiks võib-olla korraks mõelda sellele, et üks võimalus on sõita seda sõitu sellisel, kuidas viisakalt öelda, mitte heal kursil edasi. Aga võiks võib-olla võtta kätte ja ikkagi teha neid otsuseid, mis on Eestile kasulikud. Vaevalt et ta ise sellega endale loob võimaluse veel kord peaminister olla, aga siiski, näiteks 20 aastat hiljem, kui ta on vana mees, võib-olla meenutatakse teda, et näete, lõpuks tuli ikkagi mõistus pähe.
Ma liiga optimistlik selles osas ei ole, aga ma siiski kutsun üles, härra peaminister, et mõelge Eesti huvidele. Sellise väiksema üleskutsena ma ütlen, et kogu see jauramine põlevkivist ja suurest CO2 heitest – laske mõnel nõunikul need arvutused ära teha. Kui me toome USA-st või Katarist siia gaasi, veeldame seda, siis gaasistame ja veame laevaga üle merede – uskuge mind, see heide on suurem kui meie oma põlevkivi kasutades.”