Kui hiljuti hõivas Eesti Soome lahel ühe banaanilaeva, selgus taas, et Eesti politseil ja piirivalvel oleks vaja juurde vähemalt ühte kopterit. See on habemega probleem, mida asus lahendama juba siseministrina Mart Helme, kuid mille valitsuse toonane pikali jooksmine lörri ajas, samuti nagu vajadust suurendada sisekaitse kriisireservi koosseisu.
Nüüd on juba viis aastat möödas, aga midagi pole suudetud teha. Tänane siseminister Igor Taro nuriseb kõnesoleva operatsiooni valguses, et Eestil oleks vaja juurde vähemalt üht kopterit ning suurendada K-komando koosseisu, et tuleb tuleviku peale mõelda ja võimekusi kasvatada. Millal see „tulevik“ tuleb? Veel viis aastat?
Juba 2020, aastal rääkis tollane siseminister Mart Helme, et Eestile on vaja lisaks kahte kopterit.
Ta soovis eelarvesse siseministeeriumile raha, et hankida ka suuremaid laevu ja moodustada sisekaitse reservüksus.
Esimene suurem plaan oligi siseminister Mart Helmel helikopteritega. „Kui räägime õhuvõimekusest, siis on täiesti selge, et Eesti vabariigi õhuvõimekus on väga puudulik.
Ta avaldas, et külmal talvel on lennuvõimeline sisuliselt ainult üks riigi kopter.
Politsei- ja piirivalveamet on jõudis mullu detsembriks samasse kohta, kust Mart Helme siseministrina viie aasta eest alustas.
Ühtäkki avastati, et meil ei piisa kolmest päästekopterist. Ameti hinnangul peaks Eestil olema vähemalt viis paremini varustatud kopterit ning õhkutõusmisvõimekus kahest asukohast.
Asi oleks ammu korras, kui oleks Helmet kuulatud. Paraku jooksis süvariik kaporatuuri abil EKRE osalusega Eesti ühe parema valitsuse pikali ning elupäästvaid korras koptereid pole riigil tänaseni.