Kolmapäeval kukutas Riigikogu läbi EKRE eelnõu Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamiseks, kus toimuvat selgitas Martin Helme ja lõpukõne pidas Anti Poolamets.
Martin Helme: “Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Eesti Rahvusringhäälingu seadus ja selle tagajärjel juriidiline isik niisugusel kujul, nagu ta täna on, likvideerub. Ühtlasi määratakse rakendussätetega ära see, mis saab ERR-i portaalist, kanalitest ja arhiivist. Seadus paneb Riigikantseleile kohustuse erastada nii ERR-i portaal kui ka raadio- ja telekanalid.
Erandiks on Klassikaraadio, mille tegevus antakse üle SA-le Eesti Kontsert koos praegu ERR-il olevate eelarveliste vahenditega. Arvestame seda, et oluline osa Klassikaraadio edastatavast sisust on juba täna tihedalt seotud Eesti Kontserdi toimetamistega. Nimetatud muudatus tõstab kanali kunstilist taset ja annab Eesti Kontserdile avaramad võimalusi oma tegevust laiema publikuni viia. Ühtlasi oleks tagatud kõrgkultuuri avalikkusele pakkumine raadio vahendusel riikliku rahastuse toel.
Teiseks erandiks on Vikerraadio kanal, mis antakse üle Riigikantseleile, see hakkab kandma ohutusteavituse edastamise kohustust, aga tavaolukorras saab kanal jätkata meelelahutusliku sisu pakkumist. Selleks antakse samuti kanali eelarvelised vahendid likvideeritavast ERR-ist üle Riigikantseleile. ERR-i mahukas arhiiv antakse samuti koos eelarveliste vahenditega üle filmiarhiivile ja see tagab paremini kui täna ERR-i arhiivi kättesaadavuse ja avalikkuse kasutatavuse. Kõik ülejäänud kanalid tuleb erastada või kui erastamisel ostuhuvi puudub, siis sulgeda.
Ma muidugi taustaks ütlen veel seda, et ERR-i ümber on meil muidugi teatud ringkondades kujundatud sihuke pühalikkuse oreool, et seda ei tohigi torkida, see on mingisugune peaaegu et riiklik institutsioon, mis on algusest saadik olnud ja peab olema. Tegelikult ei ole nii. Nende kanalite tegevuses rikutakse igapäevaselt, rutiinselt ja räigelt ERR-i seadust. See on raiskav, see on ideoloogiliselt kallutatud ja see on ühiskonda lõhestav, nii et mida kiiremini lahti saab, seda parem.”
Anti Poolamets: Lugupeetud ERR-i vaatajad, keda me siin kahjuks kaamerate vahendusel ei saa selle teemaga kurssi viia, sest ERR tema teema arutamiselt täna kahjuks puudub. Kas pole sümptomaatiline!? Kui ERR-i kritiseeritakse seaduse mittetäitmise pärast, mis on selle eelnõu peamine põhjus, siis ta puudub siit. Siis ta ignoreerib ja algab see mis ikka: korporatiivne ringkaitse. Kui sa puudutad kedagi ükskõik millises ERR-i otsas, siis võib-olla sellest räägitakse, aga ainult siseringis. Ainult siseringis, ärme avalikusta oma probleeme!
Eks ma olen pidanud ka ERR-i nõukogus seda kõike nägema, et ERR-i nõukogu käsitletakse kui korporatiivse ringkäenduse instrumenti. Kogu aeg surutakse: “Aga kas te olete Eesti asja vastu, kui te tahate ühe miljoni vähem anda? Kuidas te julgete?!” Varro Vooglaid on tabavalt neid juhtumeid välja toonud, et kui sa oled riigi raha kokkuhoidmise poolt, siis ERR-i mõned nõukogu liikmed ja juhatuse liikmed põrnitsevad sind vihaselt: “Kas sa oled Eesti asja vastu!?”
Nii see ei tohiks olla. Tõsi, Riigikogu n-ö avalik maine või avalik usaldus on madal, aga üks põhjus on selle tõttu, et me päriselt debateerime siin, me paljastame üksteise eksimusi, aga ERR ja teised sellised korporatiivsesse ringkäendusesse kalduvad organisatsioonid võivad ju suurt usaldust nautida, sest probleemid jäävad siseringi.
Raimond Kaljulaid rääkis sellise pateetikaga, nagu erameedias demokraatiat ei olekski, sõnavabadust ei olekski, see saab olla ainult avalik-õiguslikus. Ei no mulje jäi! Ma lähtun loogikast, et see, mida siin tehakse, pidavat olema kuidagi demokraatia suhtes ohtlik. Järelikult on meie erakanalid ikka väga ohtlikud. Väga ohtlikud! Ainukene, mis päästab, on ERR. Aga paneme igal aastal 40 miljonit ja veel uhkelt suured summad uue maja ehitamisse!
Koalitsioon kasutas siin lausa panegüürikat, õhkas. On selge, et nemad on ERR-i tegevusega rahul. See kultuurisõda, mida seal Eesti ühiskonna vastu peetakse – nad on sellega rahul, sest nad on ise aidanud kogu Eestit sinna mülkasse suunata ja suunata kindla käega ka ERR-i sinna.
Me mäletame, mitu Reformierakonnaga seotud juhti on sinna suunatud. Seda me teame! Meil on ajalugu meeles, panegüürikaga meid ümber ei veena. Aga kui me tuletame meelde sõnavabaduse juttu, siis kes läksid murdma ERR-i nõukogu esimeest? Tuletan meelde, kuidas ERR-i endine nõukogu esimees Rein Veidemann ütles, et meie väärtusruumi ei sobi isadepäeval televisioonis näidata kahe isaga perekonda. Tema arvates oli see sobimatu. Enamik eestlastest elab teist elu ning hoolt laste suhtes saab väljendada ka teisiti.
Täna me rääkisime inimkaubanduse keelamisest, laste ostmise keelamisest. Koalitsioon muidugi irvitades hääletas selle maha, leides võltspõhjendusi, miks seda teha ei saa. Loomulikult tuli käsk Veidemann maha võtta, sest ta oli inimkaubanduse vastu.
Teate, see meenutab sellist epsteinlikku õhkkonda. Epsteinlikku õhkkonda meenutab ka see, et Marko Mihkelson istub siin ja ERR vaatas sellest teemast võimalikult mööda.
Tsiteerin Rein Veidemanni, keda siis jõhkralt mindi maha võtma oma sõnavabaduse kasutamise pärast. Ta ütles: “Kolmapäeva õhtul eeskätt ühismeedias vallandunud verbaalne kähmlus kasvas lumepallina avalikuks kultuuri- ja poliitiliseks vastasseisuks, et mitte öelda kodusõjaks, mis lõi mind tummaks. Meenus Nõukogude okupatsiooniaja enesekaitse retsept, vältimaks ristilöömist: “Kui mõtled, ära ütle! Kui ütled, siis ära kirjuta! Kui kirjutad, siis ära alla kirjuta, ja kui alla kirjutad, siis ära imesta.””
Ta ütleski: “Nädala lõpetas juhtivate võimutegelaste – peaministri, välisministri ja kultuuriministri avalik surveavaldus ERR-i nõukogule minu tagandamiseks nõukogu esimehe kohalt, mis on suuresti korraldusliku sisuga. Tõesti, elan nagu varjuteatris,” ütles Veidemann. Siin tehaksegi varjuteatrit ja täna on just see päev, kui seda tehakse väga palju.
Rahvusringhäälingu programmid peavad olema mitmekülgsed, ühiskonnaelu teemade käsitlus peab olema tasakaalustatud. Seaduserikkumine käib pidevalt, püsivalt! Ainult siis, reformierakondlaste arvates, täidetakse seadust, kui beebisid loobitakse vastu põrandat uusaastaõhtul ja mõnitatakse emadust. Järelikult see teile meeldis! Ma ei ole ühtegi kriitilist arvamust teie rindelt kuulnud. Järelikult see sobis, kui inimkaubandust eksponeeriti! Järelikult see teile sobis, kui te Veidemanni maha võtsite!
Järelikult te ei kaitse Eesti emasid, te ei kaitse naisi, te ei kaitse inimõigusi. Sest kui hallis tsoonis saab midagi kurja teha, siis seda tehakse. Huvitav säte on rahvusringhäälingu ülesannete all: väärtustatakse perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit. Kui ma küsisin kunagi, kuidas te seda ellu viite, siis osakonna juht mõtles pikalt ja ütles: “Aga meil on olnud üks saade nimega “Lahutus Eesti moodi”.”
Rahvusringhääling loob loomulikult turumoonutust. Kuidas siis eraettevõte ei saa meelelahutuse pakkumisega hakkama? Kui Marko Reikop, pea ees, lumehange hüppab, kas see on ERR-i ülesannetes? Kas meelelahutused, lõputud ingliskeelsed sarjad on ERR-i ülesanne? Ei ole! Lõputud ingliskeelsed sarjad, lõputu anglosaksi üleujutus – ei ole! Eesti kultuuri peab kaitsma! Vene sõjafilmid! Üks ERR-i töötaja ähvardavalt helistas mulle ja ütles, et mis te mõtlete siin, ma olen väga Eesti-meelne. Aga ma ütlesin, miks te Vene Putini sõjafilme näitate. See ei ole ERR-i ülesanne! Kas kedagi vabastati selle tõttu? Ei!
Kas erakapital ei suuda kultuurisaateid teha? Ta suudab! Kas erakanalid ei suuda jäädvustada Eesti kultuuripärandit? Suudavad! Kas erakanalites ei saa lastesaateid näidata? Saab! Kas erakanalid ei saa hakkama välisuudistega?
Nii et igal juhul lohutun kõiki: suur osa ERR-ist jääks alles ja erakapital teeks seda lihtsalt kordades paremini ja ilma iga-aastase 40-miljonilise süstita, maksumaksjateta!”