Ilmselt mäletavad kõik veel kliimaikoon Greta Thunbergi esilekerkimist – teismelisest Rootsi koolitüdrukust sai üleöö maailma vaata et kuulsaim ja tähtsaim inimene. Nüüdseks on ta mandunud ekstremistiks, kel pannakse käed raudu ja kes veedab öid politseijaoskondade kinnipeetavate kambrites.
Miks oli maailmale Greta Thunbergi vaja? Õigemini, miks oli teda vaja maailma eliidile, kes hakkas teda ühtäkki tippüritustele vedama? Õige vastus, autismispektri häiretega koolitüdrukut oli vaja selleks, et sööta maailmale sisse kliimasõnum. Ükski maailma vägevatest poleks suutnud inimkonda, õigemini läänemaailma, nii pöördesse viia, kui üks plika, kes kasutati ära maailma varaduste ümberjaotamise algatamiseks, ja heideti siis nurka.
See protsess on tegelikult laialdasem. Mõne aja eest hakkasid kogu maailmas võimupoliitikasse pääsema naised. Liberaalne naisõiguslus võidutses: naised vallutavad maailma, aga teadjad hoiatasid neid juba siis: naised vallutavad maailma, sest neil lastakse seda teha, veel enam, neid vajatakse sinna.
Maailm on muutunud ja selle vägevad, sealhulgas vasakpoolsed eakad härrassotsid, kes on hakanud kapitalistideks, ei saa enam protsesse avalikult suunata, see “ei läheks peale”. Aga nad saavad jätkuvalt poliitikat rahaga suunata. Nad otsustasid poliitika üle anda naistele, ergutades nende ambitsioone sõna ja rahaga. Nad aitavad naised võimule, aga ega nad vastuteenet ei nõua, nad ütlevad: kullake, ma olen sind nii palju aidanud, tee minu meeleheaks nüüd seda ja seda…
Võimunaised ei saa keelduda, sest nad on süsteemis sees, neil on kindel rahastus ja ilmselt on ka feministlikud loosungmõtted asendunud pragmaatilisusega, nad on nüüd osa eliidist ja teevad eliidi tegusid. Rahamaailma vägevad on rahul, nende ambitsioonid viiakse ellu teiste kätega, teiste ambitsioonide kaudu, ise nad poleks seda suutnud.
Ja mis kõige parem: kui teatud asjad ebaõnnestuvad, nagu praegu kliimavõitlus, siis nemad pole süüdi, võimul olid teised, need on nende otsused. Kes keeras Euroopa tuksi? Ursula von der Leyen, endine Saksa kaitseminister, kes lammutas Bundeswehri ja nüüd lammutab Euroopa Liidu.
Eriline leid aga on ullike Kaja Kallas, kes rõõmustab väga poliitsatiirikuid, kes irvitavad tema lapsesuiste ütlemiste üle. Eestist pärit naispoliitik on ideaalne peksukott, kelle kaela Euroopa Liidu läbikukkumised veeretada, samas kui Brüssel jätkab nende lollustega kõige kiuste.
EL-is on üldse näha, kuidas liberaalsed ja vasakpoolsed naispoliitikud, kes on justkui võimu haaranud, ragistavad räigelt omavahel (Kaja versus Leyen) või siis korrumpeeruvad (Eva Kaili, Federica Mogherini)…
Epsteini ürikutest selgub, et maailma vägevad on naisi palju oma “mängudes” ära kasutanud, sealhulgas modelle. Seekord on oodata põhjalikku puhastustööd pervertide seas, aga varem on naisõiguslust veelgi ühe asjaga “hanetatud”. Nii näiteks selgub, et keegi vanem meespoliitik on paarkümmend aastat tagasi ühe või mitme naisega halvasti käitunud ja feministid sööstavad fuuriatena tema kallale ning kisuvad ta piltlikult lõhki. Aga jälle on neid ära lollitatud…
Need andmed lekitatakse kellegi kohta, kes on temast vägevamatele jalgu jäänud ning marufeministe kasutatakse ära relvana – kui ohver on risti löödud, ohkavad rahamehed (kellest mõnigi on kõvemgi naisteahistaja) rõõmsalt: jälle üks konkurent vähem, naised tegid meie töö ära.
Noored naised ei saanud enda ärakasutamisest arugi, kui nad läkitati konservatiivist Ülemkohtu kandidaadi Brett Kavanaugh` kallale, kelle süüd ei õnnestunudki tõestada. Pika ristisõja käigus rööprähelnud feministid ei tulnud vist mõttessegi, et osalevad pigem USA Demokraatliku ja Vabariikliku partei “kätšis” juhtiva kohtuinstitutsiooni üle.
Huvitav lugu juhtus Rahvusvahelise Valuutafondi eesotsas olnud Prantsuse sotsialisti Dominique Strauss-Kahniga. 3. aprillil 2011. aastal esines ta kõnega, kus kritiseeris neoliberaalset majandussüsteemi ja teatas oma sammudest selle poliitika reformimiseks. Kokkutulekule, kus ta sellega algust pidi tegema, ta ei jõudnudki, vaid arreteeriti New Yorgi John F. Kennedy rahvusvahelisel lennuväljal kahtlustatuna hotelliteenija seksuaalses väärkohtlemises. Kohus otsustas teda eeluurimise ajaks kautsjoni vastu mitte vabastada ja ta saadeti Rikers Islandi vanglasse.
Augustis 2011 otsustas prokurör, kaebaja ebausaldusväärsuse tõttu, Dominique Strauss-Kahni vastu esitatud süüdistused tagasi võtta. Aga Rahvusvaheline Vallutafond oli reformimisest päästetud, ajutine juht ameeriklane John Lipsky ja järgmine fondi juht Christine Lagarde ei tahtnud enam mingeid reformiplaane teha.
Ahistamisjuhtumite ilmsitulekust ei maksaks realismi jäävatel naisõiguslastel tuuri minna, enamasti on need alusetud ja välja toodud poliitiliste oponentide elimineerimiseks, kus naisõiguslased on palgamõrvari rollis, kes teevad musta töö ära.
Kui vaadata Eesti naispoliitikuid, siis pole küll märgata, et Hanah Lahe või “Zuzu” Izmailova midagi asjalikku ära teeks, nad on kellegi kasulikud idioodid, eriti kliimaeliidile.
Kui Euroopas mõnda naist tõsiselt hinnata, siis Itaalia peaministrit Giorgia Melonit, kes on enda kohta öelnud: “Ma olen naine, ema, kristlane ja itaallanna!” Konservatiivsest leerist esile tõusnud naisi tasub kõrgelt hinnata just seetõttu, et nad on esile kerkinud keskkonnast, kust tippu saamiseks ei piisa tutvustest, kellegi protežeeks olemisest või rahast. Konservatiivid on liberaal-vasakpoolses Läänes nii tõrjutud, et nemad saavad etteotsa ikka ande ja suure tööga.
Liberaale ja vasakpoolseid naisi aga aitavad “triibulised nimekirjad”, revolutsiooniline-feministlik õhkkond kogu liberaalses maailmas, “omad” kogu süsteemis ja siis ka need rahaässad, kellele on vaja naistööriistu.
Uued Uudised