BNS kirjutab, et Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja kümme ettevõtlusliitu toetavad välismaalaste seaduse muudatusi, mis aitavat leevendada töötajate puudust, luua uusi töökohti ja parandada majanduse konkurentsivõimet, säilitades samal ajal range kontrolli töörände üle.
Juba avalause on täis rumalusi: muudatused pidavat leevendama tööpuudust, aga samal ajal looma töökohti – et meil pole inimesi töökohtadele, aga kui need inimesed leitakse, pidavat tulema ka uued töökohad (mida täita uute migratidega, sest töökäsi ju polevat).
Odavtöölised aitavad parandada majanduse konkurentsivõimet? See ei parane kunagi, kui Eestis on ülikõrged elektrihinnad ja majandus sellest hääbub. Ja see jutt rangest kontrollist töörände üle on sama vähe väärt kui jutt maksutaseme langusest maksutõusude ajal. Viimased uudised ütlevad, et Eesti ei kontrolli isegi valgevenelaste massilist invasiooni Eesti kaudu Schengeni ruumi.
BNS: “Samuti jääb ühiskonna vananemise ja väheneva sündivuse tõttu Eesti tööturul igal aastal puudu ainuüksi 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat.”
See on koht, kus ettevõtjad oleks juba ammu võinud riigi poliitikasse sekkuda – et riik aitaks kaasa sündimuse kasvule, mitte ei suunaks maksutõusude esmast teravikku lastega perede vastu. Aga nad ei teinud seda, aastakümneid ei teinud, ja nüüd on riigil puudu üha enam töökäsi.
BNS: “Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp selgitas, et avalikes aruteludes aetakse tihti, ka pahatahtlikult, segamini tööränne ja massiimmigratsioon.”
Ei aeta segi. Alguses tuleb töörändleja. Siis toob ta kaasa perekonna, mida liberaalses Läänes meelsasti lubatakse. Kui on perel nö jalad maas, tulevad teisedki järele. Saksamaa kogemus räägib sellest, kuidas esimesed türgi võõrtöölised saksastusid, aga mida rohkem neid tuli, seda enam takerdus lõimumine, kuni tekkisid kinnised kogukonnad. Kaitsepolitsei andmetel on Eestis juba üsna suured India, Bangladeshi, Pakistani jt kogukonnad – ja need on alguse saanud töö- ja õpirändest.
Veel üks idiootlik jutt: “Eelnõuga seatakse kohustus maksta oskustöötajale vähemalt 0,8-kordset Eesti keskmist palka. See vastab oskustöötajate, nagu seadme- ja masinaoperaatorite, palgatasemele Eestis. See ületab kolmandiku võrra lihttöötajate tasu ja seega on alusetud odava tööjõu sissevoolu kartused.”
Ükspuha, mis sõnamängu siin ei mängitaks, asi on selge: kui Eesti inimesele makstakse 100 eurot, siis odavusbekile saab maksta viiendiku võrra vähem. Just see on peamine põhjus, miks neid muudatusi tehakse.
Ja lõpetuseks kaks üliolulist punkti.
Tööandjad ei räägi kunagi mitte üheski oma manifestatsioonis sellest, mis saab Eesti rahvast. Iga võõras tähendab olukorra halvenemist eestlaste jaoks (sealhulgas venestumist) – ja ei maksa rääkida arengust, kui see ei tööta enam hääbuva põlisrahva heaks.
Ja see võõrtööjõule orienteeritud majandusmudel pole töötanud üheski riigis, toomata kaasa ränke tagajärgi kogu ühiskonnale, kuid töökäte puudus on lääneriikides jätkuv, viies massimigratsiooni järgmisele ringile – Eesti tööandjad jooksevad peaga vastu seina, edendades majandusmudelit, mis mujal on läbi kukkunud.
Seda nimetatakse oma rahva ja riigi reetmiseks. Kas teile on sellest veel vähe, et Tallinn on muutumas Vene linnaks?
Uued Uudised