Kurb on tõdeda, et eestlased on rahvusena hääbumas ja minemas liivlaste teed. Sotsiaalmeedias väga tuntud sarkastiline blogija Lauri Jürgenson võtab teema karmilt kokku.
“Ma arvan, et ma ei eksi palju, kui ütlen, et eestlase rahvusliku uhkuse selgroog murti homoabielu kehtestamisega.
Või… kas just sellega murti, aga sellega kinnitati, et nüüd on teiega kõik! See oli hetk, kui võimu kaaperdanud isevalitsejad näitasid oma põlguse siinse rahva vastu varjamatult välja.
Nende sõnum kogu populatsioonile oli:
“Te ei ole väärt mitte midagi!
Teil pole ei au ei uhkust ega väärikust!
Te olete nii mõttetu silo, et me teeme teiega, mis me tahame!
Pole mingit vahet, mida me teile valetame või mitu nahka me teilt koorime!
Sellise sõnniku arvamus, nagu teie… ei lähe meist mitte kellelegi korda!
Me utiliseerime teid ära ja teeme seda nii, et te olete selles ise osalised.
Te olete sellega ise nõus ja haarate veel ise initsiatiivi, sest teie elust on välja kistud nii Jumal kui arusaamine õigest ja valest.
Ja me teeme kõike seda teid mõnitades, paljaks koorides ja teie üle irvitades… päevast-päeva ja ilma mingi häbitundeta.
Ja, et asi oleks veel alandavam…määrame teid “juhtima” lausidioodid.”
Nii seda kõike tehakse ja nii see ka kõik läheb.
On üksikuid, kes kõike seda näevad ja aru saavad, aga kuna enamik ongi täiesti mõttetu biomass… siis mingit pääsemist sellest ei ole.
Eesti viimane vaatus ei ole peatükk kangelastegudest ja uhketest inimestest.
Eesti viimane peatükk on piinlik ja alandav… moraalitu ja pilastatud valgumine rentslist alla.”