Oh häda ja viletsust! On viimane aeg rajada rahvuslik toimetuleku muuseum, sest varsti ei mäleta keegi enam, kuidas oli võimalik ots-otsaga kokku tulla. Äsja avaldati uued ja ilmselt ilustatud töötuse ning tarbijahinna indeksi numbrid. Pahasti on nii ühe kui teisega, aga on veelgi majandusnäitajaid, mis viitavad ühemõtteliselt lähenevale katastroofile.
Halvasti on nii indeksi kui töötusega, aga kui vaadata suuremat pilti, siis võtab silme eest mustaks. Kõige dramaatilisemalt halvenenud näitajad viimase 12 kuu jooksul on teie ees:
Noorte töötus on kasvanud +18–20 % võrreldes 2025 algusega.
Ettevõtete pankrotid on kasvanud +38 %.
Ehitusmaht elamute osas on kukkunud –19 %.
Elektri börsihind lendas taevasse, +80–100 %, võrreldes 2025 suvega on hind kahekordistunud.
Reaalpalga ostujõud on langenud ~1,8–2,2 %.
See on must auk
Kui me kord juba oleme eksinud aritmeetika okkalisele teele, siis kirjutame eelnevad ja ka muud pahad asjad detailsemalt lahti:
Noorte töötus (15–24-aastased) 15,8 % (I kv 2026), 13,4 % (IV kv 2025). See on kõrgeim tase viimase 7 aasta jooksul.
Tööealiste arv (15–74-aastased) on langenud ~11 000 inimese võrra võrreldes 2024. aastaga. Rahvastiku vananemine + väljaränne.
Reaalpalga ostujõud on langenud ~1,8 % (I kv 2026) võrreldes 2025. IV kv-ga. Palgatõus jääb THI-st maha.
Jaekaubanduse müügitulu (reaalne) on langenud ~4,2 % (jaanuar 2026) võrreldes jaanuar 2025. Põhjuseks tarbijate kokkuhoid ja kõrged hinnad.
Töötuse määr (üldine) 8,6 % (I kv 2026) 7,8 % (2025 keskmine), ära ütle, kõrgeim tase alates 2013. aastast.
Tarbijahinnaindeks (THI) +5,1 % (jaanuar 2026) +4,2 % (detsember 2025). Toidu-, kütuse- ja elektrihindade kiire tõus.
Ettevõtete pankrotid +38 % (2025 võrreldes 2024) jätkuv tõus 2026 alguses. Väikeettevõtted kannatavad kõige enam.
Elanike inflatsiooniootus on 5,9 % järgmise 12 kuu kohta, tõus 4,8 %-lt (detsember 2025). Eesti Panga uuring.
Jaekaubanduse müügitulu (reaalne) langenud ~4,2 % (jaanuar 2026) võrreldes jaanuar 2025. Tuttav teema, tarbijate kokkuhoid ja kõrged hinnad.
Veel mõne aja eest said inimesed eluga hakkama
Elamuehitusega ja pankrottidega ei puutu paljud kokku, aga toidukaupadega küll, sektori hinnatõusu (kuus protsenti) mõjutas võrreldes eelmise aasta jaanuariga enim värske või külmutatud liha (13,3 protsenti). Sitikasöömine on nende numbrite valguses lähemal kui Klaus Schwab unistadagi oskaks.
Töötute puhul torkavat silma, et viimase paari aastaga on järjest vähenenud nende enesehinnanguline toimetulek – kui 2022. aastal hindas umbes iga neljas töötu (25,2 protsenti), et ei tule või pigem ei tule majanduslikult toime, siis 2025. aastaks tundis samamoodi juba ligi kolmandik (31,7 protsenti). Palgavaesedki on meeleheitel, mis siis töötutest rääkida.
Eluaseme kulud ja toidukaubad jätkavad hoogsat hinnarallit, kurb on see, et mõlemad kokku moodustavad meie ostukorvist 40 protsenti ehk väga suure osa. Lühike kokkuvõte numbriparaadist on selline, et Eesti majandus on sattunud masendavasse stagflatsiooni-laadsesse olukorda:
Kõrge inflatsioon, eriti energia ja toidu osas, mõlemad on ellujäämiseks esmatähtsad.
Kasvav töötus, eriti noorte seas.
Langev reaalne sissetulek.
Väga nõrk ehitus- ja tarbimisaktiivsus.
Klassikaline stagflatsioon
Võib rahuliku südamega öelda, et oleme stagflatsioonis, see on majandusolukord, kus toimuvad korraga kolm negatiivset nähtust: majandus kasvab väga aeglaselt või on languses (stagnatsioon või majanduslangus). Töötus on kõrge või tõuseb. Inflatsioon on kõrge või kasvab (hinnad tõusevad kiiresti).
Tavaliselt majandusteaduses need kolm asja ei esine koos – kui majandus langeb, siis inflatsioon tavaliselt langeb (deflatsioon või madal inflatsioon). Stagflatsioon on seetõttu erandlik ja väga valus majanduslik seisund. Valu on tunda ja kisa on kuulda. Olukord on troostitu, raha on vähe ja see ei maksa midagi.
Millised on aga meie majanduse tulevikuväljavaated, kui pooletoobiste valitsus probleeme ei lahenda, makse ei vähenda ja elektri hinda alla ei too? Valitsus pole võimeline, seega mandumine ja laostumine jätkub, muud võimalust lihtsalt ei ole. Küsimus on ainult selles, millises tempos see juhtub.
Kõige halvem stsenaarium Eesti majandusele (kui praegused negatiivsed trendid jätkuvad muutumatult 2026–2029)
Kui ei toimu ühtegi olulist muutust, hullukestel ei tule aru pähe, taevast ei hakka sadama rahavihma ja EKRE ei tule võimule, siis on kõige tagasihoidlikum halvimatest stsenaariumitest järgmine, rehkendus põhineb Eesti Panga, Swedbanki, SEB, LHV ja rahvusvaheliste analüütikute 2025–2026 prognoosidele:
2026–2027 esimene faas – süvenev langus
SKP langeb –1,8 % kuni –3,2 % (2026) ja –0,5 % kuni –2,0 % (2027) → ametlik majanduslangus 2 aastat järjest.
Töötuse määr tõuseb 11–14 %-ni (kõrgeim tase alates 1990. aastate algusest).
Noorte töötus (15–24) jõuab 22–28 %-ni.
Reaalpalk langeb –4 % kuni –7 % (ostujõu langus).
Ettevõtete pankrotid kasvavad +60–90 % võrreldes 2025. aastaga.
Elamuehitus langeb veel –25–40 % (peaaegu peatub).
Riigieelarve defitsiit paisub 6–9 % SKP-st → võlg kasvab 35–45 %-ni SKP-st.
Elektri börsihind püsib 25–40 ct/kWh (talvel kuni 60 ct).
2028–2029 teine faas – kõikehõlmav kriis
SKP langeb kumulatiivselt –8 % kuni –12 % võrreldes 2025. tasemega.
Tööealiste arv langeb veel ~40–60 tuhande võrra (kokku ~150–180 tuhat vähem kui 2025. aastal).
Töötus stabiliseerub 12–15 %-ni (krooniline kõrge tase).
Noorte väljaränne kiireneb → igal aastal lahkub 15–25 tuhat 18–34-aastast (peamiselt IT, teenindus, meditsiin).
Riigivõlg jõuab 50–60 %-ni SKP-st (võimalik krediidireitingu langus BBB-ni või madalamale).
Pensionisüsteem satub väga tugeva surve alla (tööealiste vähenemine + pensionäride kasv).
Tarbijate kindlustunne langeb ajaloolisele madalale tasemele (alla –30 punkti).
Kõige halvemad tagajärjed, kui stsenaarium realiseerub
Massiline noorte väljaränne → IT-sektor, tervishoid ja haridus satuvad sügavasse kriisi (Eesti muutub „pensionäride maaks“).
Riigieelarve kollaps – sunnitud kärped hariduses, tervishoius ja sotsiaalsüsteemis (nt pensionite külmutamine, ravijärjekordade pikenemine).
Kinnisvaraturu kukkumine, hinnad langevad 25–40 %, pankrotid kinnisvaraarendajate seas.
Energiajulgeoleku kriis, kui gaas ja elekter jäävad kalliks, sulgeb enamik tööstusettevõtteid uksed, sealhulgas suur osa puidutööstusest.
Sotsiaalne pinge – kasvab vaesus, alkoholism, vaimse tervise probleemid, vohab vägivaldne vasakäärmuslus.
See ei pea juhtuma, aga see juhtub kindlasti, kui pooletoobised jääva valitsema, jätkavad enesehävitusliku kliimakultuse ja maksutsirkusega. Lollusel on tagajärjed ja me kõik saame neid tagajärgi tundma, elektriarved ja hinnatõus on alles õied, ees ootab totaalne virelemine ja kaos. EKRE on ainus lahendus.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 16.02.2026