Teisipäeval oli Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, kus võttis sõna ka EKRE fraktsiooni saadik Anti Poolamets.
Anti Poolamets: “Eesti tegi muide alles möödunud nädalal midagi erilist. Me tegime muljet avaldavat rahvusvahelist väärtuspõhist poliitikat. Me võtsime vastu avalduse Tiibeti laste toetuseks assimileerimise, identiteedi lahustamise vastu ja okupeeritud Tiibetis vägivalla rakendamise vastu. Samamoodi märkisime ära ka uiguurid. Nii et meil oli oluline hetk, kus me vaatasime kaugemale oma kontinendist ja mõistsime neid rahvaid, kes on kannatanud samal moel nagu meie. Ma arvan, et sellistes asjades võimegi me olla maailmas väärtuspõhise poliitika eeskujuks. Ja mul oli väga liigutav kuulda seda, kuidas Tiibeti raadio kajastas meie otsust, meie sõnavõtte. Tiibetlased nende kõnede ajal otseülekandes jälgisid kõike, mida me tegime. Meie mõju teises maailma otsas murelikele inimestele oli märkimisväärne.
Aga nüüd härra Tsahkna kõne juurde. Esmalt ma pean muidugi ütlema seda, et see kõne oli ühes olulises punktis täielik läbikukkumine. USA-d mainiti selles kõnes ühe korra ja möödaminnes. Samal ajal, kui USA ja Euroopa suhted on ümberkujundamisel, USA ja maailma suhted on väga intensiivses arengus, leiab minister ühe korra ühe lause. Ma pean siis seda lünka täitma ja kõnelema sellest, mis oleks meile oluline.
Kui tõsine on Euroopat lammutavate jõudude ja Euroopat ülesehitavate jõudude vastuolu siin Eestis ja ka teisel pool ookeani, tuleb välja USA julgeolekustrateegiast. Kui USA räägib Euroopa tsivilisatsiooni lagunemise ohust, siis peaks väga tõsiselt selle teemaga resoneeruma ja võtma seisukoha – seda seisukohta ei tulnud. Kui USA räägib täie tõsidusega sõnavabaduse erosioonist Euroopas, siis peaks seda võtma täie tõsidusega. Alles äsja puhkes torm Soomes, kui Päivi Räsänen, endine Soome siseminister, kõneles USA esindajate kojas tema sõnavabaduse mahasurumisest. Päivi Räsänen tsiteeris piiblit ja selle eest on teda kiusatud aastaid ja ta on siiamaani kohtu all. USA seadusandjad olid jahmunud.
Aga mida siis meie peaminister on sellest õppinud, kellega me siin iga nädal vestleme? No mitte midagi! Saali on toodud vihakõne seadus, et ikkagi ülbitseda edasi, näidata, et meie teame, mida siin meie teeme – tähendab minna laupkokkupõrkesse oma juhtiva liitlase USA-ga, kes rõhutab sõnavabadust ja demokraatiat.
Tsiteerin, mida siis USA julgeolekustrateegia ütleb otse ja karmilt Euroopa arengute kohta. Veel hullem on tsivilisatsiooniline häving, poliitiline vabadus ja suveräänsus on Euroopa Liidu ja teiste üleilmsete institutsioonide poolt ohustatud. Migratsioonipoliitika muudab kontinenti ja tekitab pingeid. Sõna- ja poliitiline vabadus on piiratud, sündimus langeb, rahvuslik identiteet ja enesekindlus kaovad. Kui praegused trendid jätkuvad, on manner 20 aasta pärast või vähema pärast tundmatuseni muutunud. USA tahab aidata Euroopat, leida üles tsivilisatsiooniline enesekindlus, leida üles iseennast, mis on kaduma minemas.
Ma tsiteerin uuesti USA julgeolekustrateegiat. Meie eesmärk peaks olema aidata Euroopal oma praegust trajektoori korrigeerida. Me vajame tugevat Euroopat, mis aitaks meil edukalt konkureerida ja teeks meiega koostööd, et takistada vastasel Euroopa üle domineerida. Ameerika on … ja nii edasi. Me tahame teha koostööd ühtsete riikidega, kes soovivad taastada oma endise suuruse.
Samas me ei kuulnud ühtegi sõna ka Hiina kohta, kuigi USA jaoks on see väga tõsine teema. Me ei haaku üldse oma liitlaste teemadega. Ameeriklased rõhutavad, et samal ajal, kui nemad võitlevad kommunistliku Hiina mõju laialivalgumise eest üle kontinentide, suunab Saksamaa oma investeeringuid hoopis Hiinasse. Kanada ministrid käivad Hiina vahet, ka Soome minister läheb Hiinasse, Tsahkna isegi on Hiinas käinud. Ehk siis sel ajal, selle asemel, et toetada oma liitlasi, ei, me teeme midagi muud, me vaikime USA teema maha.
Camp Redos mõnekümne kilomeetri kaugusel Vene piirist on USA üksus, kes teeb seal talvise sõjapidamise õppusi. Platsid on täis tehnikat, nad on innukad, nad on pühendunud, oma rotatsiooni ajal teevad kõik, et Eesti ja Baltimaad oleksid turvatud. Ma ei kuulnud ühtegi tänusõna USA-le selle eest.
Seevastu kuulen ma ministritelt lihtlabast sõimu meie liitlaste suhtes. Jürgen Ligil on aega isegi USA Belgia saatkonna sotsiaalmeedia lehel neid sõimata. See on siis meie töö liitlastega. Kui te nii jätkate, siis me mängime oma liitlassuhted maha. Seda näitabki Tsahkna kõne, kus ta mainib ühe korra USA-d, ja siin teised, kes pigem praalivad ja ütlevad, et vaat, Euroopa peab jätkama oma kliimahullusega, Euroopal on omad väärtused. Millised väärtused? Kas need sõnavabaduse mahamängimised, kas Päivi Räsäneni represseerimine, kas sõnavabaduse mahasurumise plaan siinsamas riigis ongi see väärtus? See ei ole enam meie liitlastega kooskõlas.
Nii et palun võtke ennast kokku! See on meie kõigi huvides. See ei ole teie erakonna huvides, see on Eesti huvides, et meie võtmeliitlane hoida Eestis praegusel kriitilisel ajal. See on NATO hoidmise küsimus ja see on ka Ukraina aitamise küsimus. Loosungite aeg on läbi, on vaja teha päris poliitikat. Täna ma kuulsin loosungeid. Meil on aeg minna reaalsuse juurde ja teha tõsist poliitikat.”