Lugesin kommunistide portaalist, et liberaaldemokraatia variseb kokku. Hea uudis, uurisin edasi. Jutt oli siis sellest, et kui nemad, see tähendad kommunistid, ei muutu, siis variseb demokraatia, neil siis muidugi liberaaldemokraatia kokku. Andku minna, mul ei ole kahju ei komudest ega nende lollist režiimist.
Agitaatoril oli mure, et inimeste elu ei lähe paremaks. Kuidagi on nii juhtunud, et enam ei saa midagi tehtud, isegi lapsi mitte. Ausalt öeldes on asi selles, et elu läheb halvemaks. Tegelikult ka. Paremusest ei ole enam ammu juttugi. Halvem läheb veel halvemaks. Tonnine elektriarve + automaks on halb elu. Väga halb.
Aga miks on elu halb? Sellepärast et meid valitsevad globalistid-satanistid ja nende kohalikud käsilased kommunistid. Nemad nuumavad tuulemöldreid, viivad sõja vajadusel Venemaale, keedavad kokku homoseksualismi eelisarendamise viisaastakuplaani ja viskav liiprimogulitele miljardeid hammaste vahele.
Kõik halb on kommunistide töö, alates odavapalgalistest immigrantidest kuni totaalse kliimapettuse ja sellest tuleneva elektripõrguga. Pankrot, töötus, nälg. Dostojevski ajal oli raske aru saada, kas tegemist on nihilisti või lihtsalt lolliga. Tänapäeval võime samamoodi küsida korrumpeerunud kommunisti kohta. On see loom või inime?
Anaalpropagandat mäletsev kari ei ole hea peremees, ta ei ole üldse peremees. Meie kommunist on alati kellegi sulane. Enamlane on alandlikult teeninud Leninit ja Stalinit, Brežnevit, Che Guevarat, Michel Foucaulti ja Klaus Schwabi. Kommunism ja kommunistid on alati olnud põhimõttelagedas enesesalgamises ja muutumises.
Küsimus oli, et kas nad muutuvad või variseb liberaalne vikernikerdis kokku. Muutumisvõime on punareitel fenomenaalne, nad võivad üleöö muutuda nepmanist trotskistiks, trotskistist küüditajast stalinistiks, seejärel minna kaas Hruštšovi sulaga, ning takkaotsal kirglikult stagneeruda ja kui sellest ka ei aita, alustada uutmise ja perestroika õõnsate eskapaadidega.
Elu läheb muidugi kogu aeg halvemaks, nii et meeleheites tuleb hakata inimestele mürki süstima, kallist tuuleelektrit pähe määrima ja totaalset sõda ja homoseksualismi jutlustama – kommunistile ei ole ükski jälkus võõras. Muutumine on pidev, inimsusevastased kuritööd ei kao, vaid muutuvad ühest vormist teise.
Jõgede pööramisest saab sugude pööramine, maisi kasvatamise psühhoosist kliimaelektri katastroof, üks nurjunud Afganistani rüüsteretk läheb sujuvalt üle teiseks sama veriseks ja sama nurjunuks. Valed muutuvad, aga tõde ei koida kusagilt. Kuidas see teie arvates lõppeda saab, seltsimehed?
Loomulikult ainult kokku kukkumisega, nimetage varemeteks muutuvat ühispeldikut kas liberaaldemokraatiaks, seninägematuks heaoluks, tasuta terviseks või väikerahva äralõppenud üksinduseks ehk võiduks põlisvaenlase üle. Tulemus on ikka kaela kukkunud katus, pimedus, külm, nälg ja üksindus varemete vahel. Kahjuks kukub koos sajandi utopistlike suurprojektidega kokku ka estraadirahva füüsiline kehand – iive on lakanud olemast. Majanduse ja kultuuri sohu vajumine on selle kõrval nali.
Igaühele, kes on Epsteini paberid kasvõi eemalt nuusutanud, on selge, et globalistliku kommunismi õige nimi on pedofiilne satanism. See seltskond, kes planeeti majandab, on värdjalik, julm, alatu ja ilmselgelt inimvaenulik. Ja kui kohalikud kommunistid on otsustanud neile saatana teenritele anduda, siis peabki kõik kokku kukkuma.
Pedofiiliale ja satanismile ei saa rajada stabiilset ühiskonda. Huvitav, miks nad nimetavad seda kärvamisprotsessi kestlikuks, kohe on kõik läbi. Lõpeb ka maailma valitsev pedofiilia, sest pole enam lapsi, keda pilastada ja deemonitele ohverdada. Projekt lõpetatud.
Ma ei mõista kommunistidest riigivargaid ja reetureid. Olgu pealegi, et globalistid maksavad sulle oma riigi ja rahva hävitamise eest hästi. Kahtlemata. Aga kui pole enam rahvast ja riiki, mida kahjurina õõnestada, siis pole sul koeral enam midagi varastada ka. Oled oma töö teinud ja käi nüüd kus kurat.
Siit peale ei aita sind enam isegi vihakõneseadus. Hakkad midagi kobisema, oma teeneid anaalülikutele meelde tuletama, saad ise vihakõne hagi selga ja istud kongis nagu muiste ja mullugi. Ja käes ongi aeg järgmiseks muutuseks, aga raske on otsustada, kas nüüd peaks punalipu asemel vehkima sinimustvalge, vikernikerdise või musta ISISe plaguga.
Kommunistid, rahunege maha, olete küllalt muutunud, palju hullemaks enam niikuinii minna ei saa. Puhake jalga. Liberaaldemokraatiat teil enam päästa ei õnnestu, jookske või libahunti. Elujõuetu punaprojekt kukub kokku, nii euroliit kui Eesti Vabariigi varemetele rajatud naerukoht.
Huvitav, mis oli selleks viimaseks piisaks või õlekõrreks, mis punakaameli selgroo murdis? Kas rõlge elektrihind, lastekohitsemine projekti katkemine lombi taga, Ukraina vennatapusõja kuulsusetu lõpp või Epsteini pervertide küttimine kogu maailmas, nüüd on Türgi, India ja Iisrael omad pedofiilid ette võtnud.
Nii või teisiti, lõpu lähedus on kommunistide õõnsatesse peakoludesse kuidagi sisse imbunud. Muutuge, muidugi muutuge, muud te ju ei oska, nuusutage tuult ja pange vastupidises suunas minema. Ainult ühte asja ärge kindlasti tehke, ärge hakake eesti rahvuslasteks ja Eesti Vabariiki ehitama, seda te juba korra proovisite ja välja tuli kärnane liberaaldemokraatia.
Aitab sellest jamast, tehke nüüd 15 minuti kalifaat või transseksuaalne ukrainlaste sõjaväebaas ja tehke see kuskile mujale. Kui kaua peab Eesti teie vastutustundetute projektide tallermaa olema? Ei taha enam olla liberaalse labori katsejänes. Oma lapsi kohitsege, neile kasvõi 20 000 sugu õpetage, ausad inimesed ja nende lapsed ja elekter jätke rahule.
Päris Eesti Vabariigi ajal läksid kommunistid pagulusse, kui detsembrimäss ikaldus, kes Venemaale, kes Brasiiliasse, kes Ameerikasse. Minge teie ka minema, teie vaimuvaene düstoopia kukkus kokku, teil on sõbrad Kuubas, Venetsueelas ja Brüsselis, kasige sinna. Seal teid ei tunta, ei osata karta, laamendage nii et maa must. Aga minge ära.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 17.02.2026