Kolmapäevases infotunnis küsis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Kristen Michalilt selle kohta, kuidas on tolle juhitavas riigis võimalik, et juba 13 inimest on oma kodudes surnuks külmunud.
Martin Helme: “Ma võtan taustaks pisut Reformierakonna retoorikat lahata. Reformierakonna retoorika on selline, et elu on läinud paremaks, elu on läinud ilusamaks, tegite maksualanduse, inimestele jääb rohkem raha kätte ja majandus kasvab. Tegelikkus on muidugi sellest hoopis kaugel.
Ja siingi tuleb teha tõsine, tõsine märkus valitsusele ja eriti rahandusministrile, et mindud on Statistikaameti kallale, et statistika oleks valitsusele soodsam. Selle üle on meil Eestis liiga vähe kisa olnud, et Statistikaametit on sunnitud muutma metodoloogiat, mis näitab valitsust paremas valguses.
Aga isegi pärast seda, kui Statistikaametit on väänatud paremaid numbreid näitama, on Eesti jätkuvalt Euroopa kõige kõrgema inflatsiooniga riik ja viie rikkama hulka saamise asemel oleme me langenud kõige madalama ostujõuga riigiks. Madalam ostujõud tähendab seda, et see, mida keskmine palgasaaja Eestis saab oma raha eest, on väiksem, kui ükskõik millises teises Euroopa riigis keskmine palgasaaja oma riigis saab.
Keskmine palk on ka probleem. Te räägite meile kogu aeg, kuidas keskmise palga saajale jääb pärast tulumaksumuudatust 800 eurot aastas rohkem kätte. No see on 66 eurot keskmiselt kuus, jah. Ja jätate mainimata, et tegelikult Eestis keskmist palka ju ei saa pooledki inimesed mitte, mediaanpalka saavad. Pooltel inimestel on mediaanpalk väiksem kui keskmine palk ehk see keskmine palk jääb niigi kättesaamatuks rohkem kui 60%-le Eesti inimestest.
Ja nüüd see 800 eurot aastas ehk 66 eurot kuus tegelikult ju kahvatub meie jaanuarikuiste sooja- ja elektriarvetega. Olukord on muutunud sedavõrd traagiliseks, et tänase päeva seisuga me siin esmaspäeval rääkisime, et 11 inimest on oma kodus surnuks külmunud, sest neil lihtsalt pole raha, et kütet peale keerata. Tänaseks päevaks on see number 13 peale kerkinud. Ja mina ikkagi tahaks teada – jätke kõrvale need makronumbrid ja öelge, mida teha inimesel, kellel ei ole raha, et kodu soojaks kütta ja kes sinna ära külmub?”
Kristen Michali vastus keskendus traditsiooniliselt sellele, kuidas nad olevat elu ikkagi paremaks teinud ja seetõttu jätkas Martin Helme: “ERR-i sõltumatust nägime me siis, kui Rein Veidemann võeti esimehe kohalt maha peaministri suunise peale. Sellest ei ole meil pärast seda enam mõtet rääkida.
Statistikaameti sõltumatus on samuti küsitav pärast seda, kui otsustati muuta tagantjärele statistikat energiakriisi numbrite kohta ja muuta praegu metodoloogiat, et näidata väiksemat inflatsiooni, et Reformierakonnal oleks parem ilutseda. Sellest meil ei ole ka eriti mõtet rääkida. Ja see teeb kurvaks, sellepärast et kui meil ei ole adekvaatset statistikat, siis meil puudub juhtimisinfo tegelikult majanduse kohta.
Mis puudutab üleüldist inflatsioonistatistikat Euroopas, siis see, et meil on aeglustunud, on ka niisugune manipulatsioon. See aeglustumine tähendab seda, et jätkuvalt on kõrge inflatsioon, mitte lihtsalt nii kõrge, nagu ta oli aasta või kaks tagasi, kui meil aasta inflatsioon oli üle 10%.
Aga me oleme ikka veel, ka selle aeglustumise puhul, aeglustub ta ka mujal, kogu Euroopas, sellepärast et Euroopa majandus on väga halvas seisus. Aga sellest hoolimata, et ka meil on ta aeglustunud, me oleme ikka veel euroala kõige kõrgema inflatsiooniga, sõltuvalt muidugi sellest, millist perioodi me vaatame. Võib-olla, kui me vaatame mingit spetsiifilist kuud, siis Slovakkias on meiega võrdne, mõni komakoht kõrgem.
Aga ma tahan selle majanduskasvu kohta öelda, et see majanduskasv ei aita inimesi, eriti seda inimest, kellel ei ole raha lihtsalt, et maksta oma kodus küttearvet, ja ta külmubki seal surnuks. Selliseid inimesi ametlikel andmetel on Eestis sellel aastal ehk poolteise kuu jooksul olnud juba 13, kes on kodus surnuks külmunud, sest neil lihtsalt ei ole raha, et kütet sisse lülitada. Rääkimata nendest inimestest, kes lähevad iga päev tühja kõhuga magama, sest lihtsalt ei ole raha, et süüa osta. Neid see majanduskasv ei aita, eriti arvestades seda, et see majanduskasv on ju tegelikult ebaühtlane.
See on makromajanduskasv, kus need inimesed, kes maksavad ära oma 800-eurost elektriarvet, maksavad ju selle raha elektrifirmadele või elektribörsile ja need saavad jube suure tulu ja see tulu tõepoolest kajastub SKT kasvus, aga tegelikult on inimesed vaesemad. Mida te ütlete nendele inimestele, kes on maksnud ennast nii vaeseks, et neil ei ole süüa ega kütta võimalik kodus? Neid ei huvita see majanduskasvu jutt ju.”
Kristen Michali vastusest jäi meelde vaid kahtlane jutt, et: “20 aasta eest rääkisime, et oli circa 150–160 külmumissurma aastas. Tänaseks on selliste surmade osakaal mõnikümmend juhtumit aastas. 2025. aastal oli kokku 34 külmumissurma, seitse naist ja 27 meest. Kindlasti on iga juhtum traagiline. Nii et jah, te üritate seda kuidagi panna elektriarvete konteksti, kahjuks see ei päde. Meil ei ole ka infot selle kohta, kus täpselt midagi aset leidis.”
Lisaküsimuses ütles Rain Epler: “Ma kõigepealt ütlen, et te ikkagi olete täbar peaminister selles mõttes, et kui siin vaadata varasemaid aegu Eestis, siis on olnud juttu sellest, et väike ja dünaamiline majandus ja on olnud sihid ja on püritud edetabelites etteotsa. Nüüd te tulete siin närima sellise asja kallal, et kui me vaatame euroala inflatsiooni, siis tõesti, euroalal Slovakkial on meist veidi kõrgem inflatsioon, teistel on selgelt madalam inflatsioon.
Aga kui me vaatame majanduskasvu Euroopas, siis Eesti on sõltuvalt sellest, kas vaadata aasta võrdluses või kvartali võrdluses, viimane või viimaste hulgas. Teie tulete siia rääkima sellest, kui hästi kõik on.
Aga tegelikult, kui me vaatame, kuidas on dünaamika olnud, võtame siin kas 2023. aastast või, ütleme, 2021. aastast alates, kui Reformierakond riigijuhtimise üle võttis, siis sellest ajast alates on kehvemaks läinud. Alguses siin teie eelkäija ja teie ise pareerisite seda jutuga, et sõda on. Aga eks te nüüd olete lõpuks aru saanud, et see sõja mõju Lätis, Leedus ja mujalgi Euroopas, Poolas on ju sama nagu siin. Vähemasti selle jutu te olete ära jätnud.
Ma olen oma kõnedes viimastel nädalatel ka seda maininud, et kui te niikuinii juba olete sihukeseks nukraks muutunud ja käite morni näoga musta valgeks rääkimas, aga tegelikult häid uudiseid ei ole, siis eks te saate ju ise aru, et peaministri karjäär nüüd lõpeb lähiajal, ütleme, aastake on võib-olla jäänud. Haarake härjal sarvist, saite peaminister olla, tehke nüüd siin lõpusirgel mõni hea otsus ka, et inimestel paremaks läheks. Mis te arvate sellest ettepanekust?”