Radio Maryja kirjutab Euroopa tööstusettevõtete sulgemiste dramaatilisest kasvust.
Euroopa tööstus on kadumas. Alates 2022. aastast on tööstusettevõtete sulgemise määr kuuekordistunud. See on Euroopa ettevõtete konkurentsivõime vähenemise tagajärg, mis seisavad muuhulgas silmitsi ELi kliimapoliitika ja kasvava bürokraatiaga.
Ilma radikaalsete muutuste ja reformideta seisab Euroopa majandus silmitsi agooniaga – selle diagnoosi pani 2024. aastal majandusteadlane ja Euroopa Keskpanga endine juht Mario Dragi.
Ta kutsus ühendust üles suurendama investeeringuid, tugevdama ühisturgu ja reformima energiasüsteemi. Euroopa Komisjon teatas muudatustest, kuid Dragi sõnul on olukord halvenenud. Ta pidi seda tunnistama mitteametlikul ELi tippkohtumisel Alden Biesenis Belgias.
Euroopa Liidu keerulist olukorda kinnitab muuhulgas ka Itaalia peaminister Giorgia Meloni. “Kui me ei lahenda probleeme, mis eksisteerivad ka Euroopa tasandil, ei suuda me lahendada kõige tõsisemat probleemi, mis ohustab meie ettevõtete konkurentsivõimet,” märkis peaminister Giorgia Meloni.
Kahjuks on negatiivne stsenaarium teoks saamas. Poola Keemiatööstuse Koda on hoiatanud, et tootmisüksuste sulgemise määr Euroopas on alates 2022. aastast kuuekordistunud. „Euroopa mitte ainult ei kaota olemasolevaid tootmisüksusi, vaid ei ehita ka piisavalt tootmisvõimsust tulevikuks,“ märkis koda.
Terase-, auto-, tsemendi- ja klaasitööstus kaovad Euroopast. Keemiatööstuses suleti tehaseid, mille tootmisvõimsus oli kuni 37 miljonit tonni aastas. Euroopa ettevõtted kaotavad Aasia ja üha enam ka Ameerika konkurentidele, tõi välja Jagielloni ülikooli professor Wojciech Piontek. Põhjuseks on Euroopa Komisjoni kliimapoliitika.
“Keemiatööstus on energiamahukas tööstusharu. „Sellel hetkel, kui energiahinnad tõusevad, kasutame lisaks ETS-i, mis muudab tootmiskulud ebaefektiivseks,“ rõhutas professor Piontek.
Peaminister Donald Tusk väitis kõigele vaatamata, et Poola on ELi majanduste seas roheline saar. Ta nimetas eelmist aastat läbimurdeaastaks ja 2026. aastat kiirenduse aastaks.
„Poola majandusest, Poola riigist on saanud – nagu näitavad numbrid ja muljed – stabiilsuse ja kasvu oaas,“ ütles peaminister Donald Tusk.
Tõesed andmed räägivad sellele vastu. Koondamised on massilised, mida on olnud kõige rohkem alates 2009. aastast. Aastaga lisandus 100 000 uut töötut. Iga neljas töötu on alla kolmekümneaastane.
„Turg vajab nüüd plaani. Valitsus kuulutas välja läbimurdeaasta, aga meil on seljataga läbikukkumiste aasta,“ hoiatas endine peaminister Mateusz Morawiecki.
Üha rohkem ettevõtteid on pankrotiohus. Ka rahvusvahelised korporatsioonid lahkuvad Poolast, otsides odavamaid töötajaid, näiteks Indiast. Tehased seisavad silmitsi kõrgete energiahindadega. Poola terasetootjad kaotavad tellimusi, kuna nad kaotavad konkurentsi Saksa ettevõtetele, mida subsideerib nende valitsus.
“Poola on eriti koormatud, kuna suurem osa tema soojusest ja elektrist tuleb söest. See talv on selgelt näidanud, et ilma söeta oleksime ära külmunud,” märkis dr Bogdan Sedler Gdański teadus- ja tehnikafondist.
Üksikute ettevõtete likvideerimine ohustab kogu majandust.
“Kui sellest süsteemist langeb välja isegi väike lüli, võib selguda, et ka teised selle praegu nõrgeneva tööstusharuga seotud tööstusharud lakkavad tõhusalt toimimast,” rõhutas majandusteadlane professor Bartosz Michalski.
Euroopa Komisjon teatas tööstusele mõeldud toetusest. Samuti soovib ta heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) läbivaatamist. Ettevõtjad suhtuvad deklaratsiooni aga teatava umbusuga, tuletades meelde, et komisjon ei rakenda kaks aastat tagasi vastu võetud nn Antwerpeni deklaratsiooni sätteid. Selle eesmärk oli alandada energiahindu ja suurendada Euroopa toorainejulgeolekut.
Poliitilist tahet pole. „EK jätkab endiselt oma kliimaeesmärkide poole püüdlemist,“ ütles professor Wojciech Piontek.
Allikas: Radio Marija