Lääneriikide üheks suureks paradoksiks on see, et nad kehtestavad sanktsioone Venemaale, lubavad ta tükkideks teha ja põlvili suruda, aga kui Kreml vastuseks sõna võtab, ollakse šokeeritud.
Venemaa on agressor ja ta käitubki agressorina, igatahes ei hakka Kreml jalga väristama, vaid vastab alati ülbelt. Imelik on hoopis see, kuidas Lääne diplomaatia hakkab selle peale protesteerima, selle asemel et võtta seda “külma sõja” loomuliku osana.
Eesti välisminister Tsahkna ja teised võimupoliitikud esinevad viimasel ajal üha provotseerivamate avaldustega, lubavad tuumarelva Eestisse tuua, Venemaad esimesena rünnata, nende kultuuripärandit purustada jne – kuidas peakski Kreml vastupidi käituma? Riik, kes peab hetkel suurt agressioonisõda?
Delfi vahendab: “Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ütles pühapäeval telekanalili Rossija, et kui Eesti peaks lubama paigutada enda territooriumile tuumaraketid, siis muutub riik Vene tuumarelvade sihtmärgiks. Telekanal palus kommenteerida Eesti välisministri Margus Tsahkna poolt tehtud avaldust, mille järgi Eesti on vajadusel valmis enda territoorumile paigutama NATO tuumarelvi, juhul kui liitlased nii otsustavad.”
Toimuvas ei ole midagi imelikku – Eesti NATO riigina ähvardas Venemaad ja Venemaa ähvardas vastu. Nii need asjad käivadki, meedial ei ole mõtet üle reageerida, kuidas Kreml küll selliseid avaldusi teeb…
Oluline on hoopis muu: Venemaa märkas Eesti-poolsed ähvardusi ja asus kohe kindlasti tegema ettevalmistusi olukorraks, kui peaks minema nii, nagu Tsahkna lubas. Ja Tsahkna saavutas olulise tulemuse: Venemaa kinnistab oma tuumaraketid Eestile, kirjutab meie riigi oma ründekontseptsioonidesse ja näeb Eestit riigina, mille kallal võiks NATO-t testida.
Venelased hakkavad kohe kindlasti Eestit aktiivsemalt mõjutama, näiteks sisejulgeolekulise survega. Narva inimestel on meeletud küttearved, Ida-Virumaa energeetikat kuivatatakse kokku, samas venestab Reformierakond odavtööjõuga Eestit – siin on moodustumas ideaalne pinnas Krimmi ja Donbassi stsenaariumi kordamiseks, mida võidakse teha siseasjana nii, et NATO 5. paragrahvi rakendada ei saa.
Venemaa omad “pistrikud” lubavad lisaks, et kui sõda tuleb, siis esmalt tuleb see ikkagi raketi ja pommisajuga, mis tähendab maatasa tehtud Eesti linnu.
Tsahkna toob sõja Eestisse. Ta tahab ennast kõva Ukraina-mehena näidata, aga seab eesti rahva Kreml kindlaks sihtmärgiks.
Uued Uudised