𝐒𝐚𝐦𝐚𝐥 𝐚𝐣𝐚𝐥, 𝐤𝐮𝐢 𝐤𝐨𝐠𝐮 𝐦𝐞𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐣𝐚 𝐬𝐨𝐭𝐬𝐢𝐚𝐚𝐥𝐦𝐞𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐣𝐚𝐠𝐚𝐛 ü𝐥𝐞𝐯𝐨𝐨𝐥𝐚𝐯𝐚𝐥𝐭 𝐣𝐚 𝐚𝐬𝐣𝐚 𝐞𝐞𝐬𝐭 𝐤𝐢𝐢𝐭𝐮𝐬𝐭 𝐓𝐞𝐨𝐝𝐨𝐫𝐢𝐥𝐞, 𝐬𝐚𝐢𝐝 𝐭𝐞𝐦𝐚 𝐞𝐚𝐤𝐚𝐚𝐬𝐥𝐚𝐬𝐞𝐝 𝐦õ𝐧𝐢𝐬𝐚𝐝𝐚 𝐦𝐞𝐞𝐭𝐫𝐢𝐭 𝐞𝐞𝐦𝐚𝐥 𝐄𝐬𝐭𝐨𝐧𝐢𝐚𝐬𝐭 𝐫ä𝐢𝐠𝐞 𝐬õ𝐢𝐦𝐮𝐯𝐚𝐥𝐚𝐧𝐠𝐮 𝐨𝐬𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐤𝐬.
EKRE korraldas 24. veebruaril juba 13. korda Vabariigi aastapäeva tähistamiseks tõrvikurongkäigu. See on igal aastal olnud meeliülendav ja südamlik koosviibimine ning annab suuremale rahvahulgale võimaluse ühiselt oma riigi sünnipäeva tähistada.
Kutses on alati kirjas, et Vabaduse platsile pole oodatud ei poliitilised ega provokatiivsed plakatid. Kuulame kõnesid, isamaalisi laule, laulame hümni ja jalutame tõrviku tuledes.
See tunne platsil on eriline, tulede meri visuaalselt liigutav ja lummav. Kõik aga ei tule meie riigi kõige tähtsamal pidupäeva õhtul tähistama, meie maa ja rahva üle rõõmu tundma, rõõmu tundma koos olemisest.
Igal aastal on Harju tänaval registreeritud tõrvikurongkäigu vastu meeleavaldus. Tavaliselt on neid olnud käputäis, kõigil silmnäod kiivalt varjatud, varjamatu on aga viha, millega nii röökides kui plakatitega kostitatakse rongkäiku.
Ja milleks meid siis sõimatakse – natsideks ja fašistideks! „Kes tõrvikurongkäigul osaleb, toetab fašismi!“ seisis ühel suurel linal. Me jalutame Eesti sünnipäeval Eesti pealinna tänavatel laste ja peredega. Paljud noored lükkavad enda ees lapsevankrit, käekõrval kärus pikutaja väikesed õed-vennad, pisikesed armsad posid ja tüdrukud – täpselt sellised nagu Teodor van Dijk Estonia laval, kes esines presidendi vastuvõtu kontserdil.
Samal ajal, kui kogu meedia ja sotsiaalmeedia jagab ülevoolavalt ja asja eest kiitust Teodorile, said tema eakaaslased mõnisada meetrit eemal Estoniast räige sõimuvalangu osaliseks – te olete natsid, fašistid ja Eestit tuleb teie eest hoida! Valgete ülemvõim tuleb lõpetada!
Meil Martiniga oli kaasas meie kõige väiksem laps, 8-aastane Gloria. Enne tõrvikurongkäigu algust kinnitasin nii talle, kui paljudele teistele lastele rinda sinimustvalge lindikese, Gloria hoidis uhkelt oma tõrvikut ja hõikas rongkäigulistele Raini poistega rõõmsalt „Elagu Eesti!“
Me tuleme tõrvikurongkäigule kokku peredega üle Eesti ja me keegi ei pea oma laste ees häbenema seda, mida me seal teeme.
Küll aga tahaks küsida Harju tn nõlval sõimajatelt, kus on teie lapsed? Julgeksite te üldse oma lastele näidata, mida te Eesti Vabariigi aastapäeva puhul korraldate ja kuidas end üleval peate?
Te nimetate seda kõike sõnavabaduseks, andmata endale aru, et tegelikult nõuate te ju ühe ühiskonna osa keelustamist ja sülitate võikalt näkku meie vabadusele tähistada oma riigi sünnipäeva.
Nats piinlik ei ole?!
Eeva Helme (EKRE)