Evelin Poolamets: kui valitsus “vähendab” bürokraatiat, siis hakatakse rahvast kiirendatult üle sõitma

Kolmapäeval oli Riigikogus atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu kolmas lugemine ja selle eelnõu absurdsuse tõi välja EKRE saadik Evelin Poolamets.

Evelin Poolamets: “Meile on toodud eelnõu, millega muudetakse korraga atmosfääriõhu kaitse seadust, erakooliseadust, noorsootöö seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, sotsiaalhoolekande seadust, rahvatervishoiu seadust, ravimiseadust ja turismiseadust. No anna armu! Kas see on siis hea õigusloome tava, see mitme ministeeriumi vahele ära jaotatud eelnõu? See on täielik seaduslik segapuder ja väga halb tava, kuigi on siia rasvaselt juurde kirjutatud, et tegu on bürokraatia vähendamisega.

Kui siin saalis hakatakse valitsuse poolt bürokraatiat vähendama, siis tähendab see ennekõike seda, et kohalikest inimestest hakatakse kiirendatud korras üle sõitma, sõidetakse üle kogukondadest. Või siis, kui siin ka bürokraatiat tahetakse vähendada, püütakse oma ideoloogilisi projekte kiiremas korras ellu viia. Ja see eelnõu toetab seda.

Aga bürokraatiast ei hoita tagasi, kui tuleb rakendada järjekordset Euroopa Liidu direktiivi või luua uusi aruandluskohustusi. Siis keeratakse vinti kaks korda tihedamalt peale.

Kui veel mõni aasta tagasi räägiti Eestist kui digiriigist, räägiti sellest eduloost ja räägiti ka majanduskasvust, siis viimased aastad Eesti majandus vindub, tööstus langeb, eksport nõrgeneb, ettevõtjate kindlustunne kukub. Ja inimesed näevad seda ka igapäevaselt oma elektriarvetelt, tunnevad selle mõju rahakotile poes, arveid makstes. Aga paar päeva tagasi peaminister Kristen Michal rääkis, vaidles, et Eesti ei olegi majandusnäitajatelt viimasel kohal, vaid hoopis eelviimasel kohal, nagu see oleks oluliselt parem tulemus. Ei, see ei ole oluliselt parem tulemus.

Millega siis valitsus selle asemel tegeleb? Valitsus selleks, et majandust veel rohkem kurnata, keerab maksutõusud peale, siis veel ideoloogilised eksperimendid. Aga Eesti on väike ja avatud majandus. Sellises olukorras peaks olema riigi roll hoida energiakulud kontrolli all, tagada stabiilne ettevõtluskontroll, -keskkond. Aga me olemegi jõudnud oma elektri hinnaga Euroopa kallimate hulka, lisaks on meil kõrge inflatsioon ja kasvav maksukoormus.

Ja mitte ei ole meie energiapoliitika suurim probleem bürokraatia, vaid see, et meil tehakse seda energiapoliitikat valesti. Ka selle eelnõuga püütakse vähendada bürokraatiat, et saaks kiiremas korras või väiksemate kuludega tuuleparke rajada. Ja elekter läheb jälle kallimaks. Toon näite. 2023. aastal maksti taastuvenergia tootjatele toetusi 76 miljonit eurot, 2024. aastal 90 miljonit ja eelmisel aastal 72 miljonit. Ja siit tekibki küsimus, milleks on vaja toetada neid taastuvenergia projekte. Kui päike paistab ja tuul puhub, on elektri hind ju null. Milleks on vaja sinna veel juurde investeerida, milleks on vaja neid projekte nii-öelda edendada ja bürokraatiat vähendada?

Leiangi, et see eelnõu, esiteks, on väga halb seadusloome tava panna kaheksa asja ühte kompotti, ja teiseks, me ei saa oma majandust tööle, kui me jätkame samal viisil nende ideoloogiliste projektide elluviimist ja selle toetamist. Viimane aeg oleks hakata tegelema päris asjadega, lõpetada taastuvenergia toetamine, keskenduda juhitava energia toetamisele. Ja küll siis ka majandus kasvama hakkab.”