2017. aastal, EKRE vastuseisust hoolimata ratifitseeritud Istanbuli konventsioon avas ukse „sugude paljususe“ moodsale hullusele, kirjutab Riigikogu EKRE fraktsiooni liige, ajaloolane ja jurist Anti Poolamets.
Konventsiooni abil toodi naiste kaitse ettekäände all salakaubana sisse sotsiaalse soo mõiste, anti uus juriidiline tööriist kolmandast maailmast Euroopasse suunduvale massiimmigratsioonile ning konventsiooni näpunäidete järgi tuleb välja juurida traditsioonilised soorollid, sealhulgas emaroll, mis paljude vasakpoolsete arvates on ajast ja arust.
Konventsioonis käsitletakse mitmeid islami tavadega seotud naistevastaseid praktikaid nagu sundabielu ning naiste suguelundite moonutamine. Miks see üldse Euroopa Nõukogu konventsiooni teema peaks olema, kui islamiriigid konventsioonis ei osale? Eks ikka Euroopa pidurdamatu islamiseerumise tõttu. Ometi on ka Eesti karistusseadustik teemasid nagu kehaline puutumatus ning enesestmõistetavus, et abielu on vaba tahte avaldus, juba käsitlenud.
Vaatamata Istanbuli konventsioonile on sundabielud ja naiste suguelundite moonutamine (eriti Soomes somaali rahvusrühmas) Euroopas pigem laienemas. Islamikogukonna kiire kasvu tõttu tuuakse Põhjamaadesse üdini võõrad kõrberahvaste kombed. Ei maksa unustada, et massiimmigratsiooni õhutavad just needsamad, kes suure suuga naiste õigustest räägivad.
Läti parlament tõmbas pidurit
Läti parlament ilmutas möödunud aasta lõpul südikust ja tühistas Istanbuli konventsioonis osalemise just ühiskonda mürgitava sugude paljususe propageerimise tõttu. Läti eeskuju andis Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale innustust taotleda sedasama.
Lätis tõusid sealsed LGBTIQ aktivistid tagajalgadele, korraldasid meeleavaldusi, saatsid välismaale kaebusi ja hõikusid ähvardusi.
Konventsioonist väljumise protseduurile pani käe ette Läti president, kes avaliku homoseksuaalina on alati LGBT propagandat kaitsmas. Seetõttu jäi konventsioonist lõplik väljaastumine järgmisi valimisi ootama. Istanbuli konventsiooni ei ole ratifitseerinud Leedu, Tšehhi, Bulgaaria, Ungari ja Slovakkia. Nagu näha, ei poolda konventsiooni just need Euroopa riigid, kes seisvad kõige innukamalt massiimmigratsiooni vastu.
Eesti seadused kaitsevad naisi, kuid sisuline töö on puudulik
Eestis on küllalt õigusakte, mis tagavad naiste kaitsmise vägivalla eest. Ometi on puudu naiste kaitsmisel tegelikku tööd, mitte kõlavaid loosungeid.
Ükski Istanbuli konventsiooni õõnes loosung ei hoidnud ära, et hullunud mees, kes oli varem korduvalt oma elukaaslast pussitanud, sõitis Tartu lähistel tahtlikult surnuks iseennast ja talle tundmatu liikleja. Kui naise pussitajat ei panda pärast kuritööd vangi, siis on tegu õiguskaitseorganite läbikukkumisega tegelikul naiste kaitsmisel vägivalla eest.
Miks vähendati Kristen Michali valitsuse ajal oluliselt naiste varjupaikade rahastust? EKRE saadikurühm on suunanud naiste varjupaikadele regionaalsetest investeeringutest suuri summasid, et katta alarahastusest tekkinud lünki. EKRE aitas välja võidelda peretoetuste jõulise kasvatamise, mille Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 esimese asjana 2023. aastal tühistasid. Perede ja laste toetamine on olnud EKRE prioriteet läbi aastate – see on viis, kuidas naiste, laste ja perede turvalisust tõsta. Naised ja emad vajavad riigi erilist tähelepanu mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.
Istanbuli konventsioon seadustab sotsiaalse soo
Kui vasakäärmuslike sotsiaalteadlaste jahmatavalt rumal väide sotsiaalsete sugude olemasolust on leidnud globalistlike niiditõmbajate survel tee rahvusvahelistesse konventsioonidesse, on kuri karjas. USAs peatas Trumpi administratsioon radikaalse sooideoloogia levitamise riiklikul tasemel. Riik tunnistab ainult kahte sugu, teatas Trump inauguratsioonikõnes.
Eestis jätkub kõik vanaviisi, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teatas otse Riigikogu kõnetoolist, et sotsiaalsete sugude olemasolu suhtes valitseb teaduslik konsensus.
Istanbuli konventsioon juurutab sotsiaalsete sugude ebateadust, mis on radikaalse sooideoloogia ja transsoolisuse ideoloogia keskne postulaat.
Kahjuks pugesid end justkui ka konservatiivseteks erakondadeks pidavad Isamaa ja Keskerakond peitu, kui EKRE vajas Riigikogu saalis hääli soohulluse peatamiseks.
Konventsiooni artikkel 3 ei määratle sugupoolt bioloogilise kategooriana, vaid sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumiste ja omaduste kogumina. See tähendab, et konventsiooniga liituvad riigid peaksid omaks võtma sotsiaalse soo mõiste. Sooline identiteet tähistab radikaalide arvamuse järgi tunnetuslikku sugu ehk seda, kuidas keegi ise endale soo välja mõelda suudab. Nad jutlustavad meie lastele, et inimese sooline identiteet ei pruugi kattuda sooga, millega ta sündis.
Mida peavad lapsed mõtlema, kui kaheksanda klassi õpilastele räägitakse sotsiaalsete sugude kohta näiteks nii: vulasooline, soovoolav on inimene, kelle sooidentiteet võib ajas muutuda, liikuda erinevate sooidentiteetide vahel või nende üleselt. Asooline inimene olevat selline, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Moodsate jaantatikate poolt leiutatud sugude arv kõigub kümnetest sadadeni, töökamate radikaalide fantaasia leiab, et sugude arv on lõputu.
Otsene tagajärg Istanbuli konventsiooni sisseviimisele ongi sugude paljususe tungimine kooli. Inimeseõpetuse tundides pestakse laste ajusid. Kaheksanda klassi inimeseõpetuse töövihikus peavad lapsed teadma, milline on bioloogiline sugu ja mida kujutab endast sotsiaalne sugu.
Seega võib „tänapäevase” Eesti haridussüsteemi järgi mõni inimene sugu muuta nii palju, kui heaks arvab, ning selleks on riik loonud juriidilised tingimused. Kui „vulasooline” mees otsustab naiste varjupaikadesse või riietusruumidesse tungida, naisatleedina esinedes naistelt medaleid varastada, siis täna on see võimalikuks tehtud.
Üks õnnetu isa kurtis, kuidas tema teismeline tütar otsustas end poisina identifitseerida, soovides ka vastavaid protseduure läbi viima hakata. Ahastuses isa tunnistas, et varem ta sooideloogiast pärast ei muretsenud, ent nüüd tunneb, et võib ainult EKREle loota.
PISA testide järgi on Eestis ühed maailma kõige targemad lapsed. Nad tuletavad kunagi praegust häbiväärset olukorda meelde ja küsivad, miks õpetajad, koolijuhid, teadlased ja poliitikud neid lolluste leviku eest ei kaitsnud. Olen kuulnud, kuidas lapsed inimeseõpetuse õpetaja välja naeravad. Kuidas sundkorras rumaluste levitamine õpetajaameti autoriteedile mõjub? Iga vastutustundliku kodaniku kohus on peatada lastevaenulik ebateadus ning visata see kooliprogrammidest jäädavalt välja.
——-
„Vägivallavastasest leppest” sai ideoloogiline relv
Istanbuli konventsiooni on aastaid esitletud kui dokumenti, millele „keegi ei saa vastu olla”, sest tegemist oleks justkui pelgalt naistevastase vägivalla ennetamisega. See narratiiv on aga olnud teadlikult eksitav, sest tegelikkuses ei käi vaidlus vägivalla üle – sest vägivalla vastu on Eestis olnud alati omad seadused –, vaid selle üle, kas Eesti rahvusriik loovutab tõesti oma õiguse määratleda perekonda, sugu ja ühiskonnakorralduse aluseid.
EKRE on algusest peale olnud vastu, et vägivalla ettekäändel imporditakse Eestisse sotsiaalkonstruktsionistlik sooteooria, millel puuduvad teaduslik konsensus, rahva mandaat ja ka põhiseaduslik alus.
Istanbuli konventsioon ei piirdu kriminaalõigusega, vaid läheb palju sügavamale – haridusse, kasvatamisse, keelekasutusse ja väärtuskasvatusse. Konventsiooni keskne mõiste on „sotsiaalne sugu”, mida ei määratleta bioloogilise reaalsuse, vaid ideoloogilise konstruktsioonina.
Kui see perversne konventsioon eeldab, et riik peab muutma õppekavasid, koolitama ametnikke ideoloogiliselt määratletud sooteooria alusel, jälgima ja mõjutama keelekasutust, looma järelevalvemehhanisme, mis seisavad väljaspool Eesti demokraatlikku kontrolli, siis see ei ole enam vägivalla ennetamine. See on maailmavaate kehtestamine rahvusriigi arvelt.
EKRE algatas läinud aasta oktoobris avaliku allkirjade kogumise, et nõuda Eesti väljaastumist Istanbuli konventsioonist. EKRE hinnangul on see äärmusideoloogia tööriist, mis surub peale ebanormaalseid soo- ja väärtuskäsitlusi.
EKRE osalusel moodustatud valitsus ütles 2021. aastal Istanbuli konventsioonile selge „ei” ja konventsiooni ei ratifitseeritud. See oli hetk, mil rahvusriik kaitses end ideoloogilise surve eest.
Pärast selle valitsuse kukutamist tegid liberaalid asja ikka ära. Nüüd tõi EKRE teema taas Riigikokku ettepanekuga leppest Läti eeskujul välja astuda, kuid isegi EKRE tollased valitsuspartnerid Isamaa ja Keskerakond hakkasid jalga väristama ega tulnud hääletama.
Artikkel ilmus ajalehes “Konservatiivne Vaba Sõna”