Poliitik ja ettevõtja Siim Pohlak otsustas riigis valitsevas keerulises majandusolukorras müüa TRE Raadio, et lõpetada see peatükk ettevõtluses korrektselt. Tema senine töö poliitikas Eesti inimeste heaks jätkub ning fookus on ka tulevikus Riigikogu tööl ja EKRE poliitilisel tegevusel.
Siim, mis viis selleni, et TRE Raadio tuli maha müüa?
Põhjuseid oli mitu, kuid peamine oli pikalt riigis kestnud keeruline majandusolukord. TRE Raadio kliendid olid suuresti Eesti väikeettevõtjad, kes said koroonaajal alanud kriisides kõige valusamalt pihta. Kunagi tuli tunnistada, et tulud ei kata enam püsikulusid, ning teha raske, kuid vastutustundlik otsus.
Aastaid otsisin lahendusi ja hoidsin eetrit töös, sest sõltumatut ja kohalikku raadiot oli Eestile vaja, kuid üha enam suurte meediamajade keskseks suundunud raadioturul muutus see järjest keerulisemaks. Kui tekkis konkreetne ostuhuviline, otsustasin müügi kasuks, et lõpetada see etapp korrektselt ja täita oma kohustused.
Populaarne vestlusaade „Räägime asjast“ jätkub, kuid osaliselt teistes kanalites.
Saade „Räägime asjast“ ei kao. Küll aga lõpeb selle edastamine FM-eetris TRE Raadio senistel sagedustel. Saade jätkub Ring FM-i ja Ruut FM-i eetris ning veebikanalites, sealhulgas Uutes Uudistes.
Kuidas TRE Raadio alguse sai?
TRE Raadio sündis soovist luua inimestele lähedane, kohaliku suunitlusega raadio – heas mõttes maarahva raadio, mitte Tallinna-keskne projekt. Alustasime 2009. aastal Raplas ühe sagedusega ning 15 aastaga ehitasin sellest üleriigilise raadiovõrgu. Just seetõttu oli minu jaoks oluline see peatükk lõpetada väärikalt, mitte pankroti või sundmenetlusega.
Mis saab raadiojaamade müügi järel Sulle kuuluva TRE Kontserdid kaubamärgi all muusika- ja kultuuritegevustest?
Muusika- ja kultuuritegevused jätkuvad. Olen viimase 25 aasta jooksul TRE meeskonnaga korraldanud üle tuhande kontserdi, peo ja muu sündmuse. Igapäevase töö teeb ära kogenud meeskond, mina annan suuna, tegelen artistidega ning löön võimalusel ka kontserdipäeval korralduses kaasa. Et üritused toimuvad enamasti nädalavahetustel, ei sega see Riigikogu tööd.
Jätkuvalt vean eest ka rahvusliku suunitlusega üritusi – näiteks 24. veebruari tõrvikurongkäiku korraldamist Vabaduse väljakul ja 20. augusti tähistamist Kosel, mis on kasvanud üheks Eesti suurimaks taasiseseisvumispäeva ürituseks. Sellised sündmused aitavad tugevdada ühtsustunnet ja hoida rahvuslikku identiteeti elavana.
Palun meenuta, kuidas Sa üldse muusika- ja meelelahutusärisse jõudsid?
Olen olnud organiseerija ja eestvedaja nii kaua, kui ennast mäletan. Juba 1990. aastate lõpus, kooliajal sai elustatud kooliraadio ning selle juurde kuulus ka koolidiskode korraldamine. Sealt kasvas huvi sündmuste ja kontsertide korraldamise vastu. Kuna mul on alati olnud ambitsiooni oma ettevõtmisi laiendada, siis sai liigutud koolist edasi kultuurimajadesse ja lauluväljakutele. Huvitav fakt: 2007–2012 tegutsesime TREga ka Lätis ja tegime ligi 50 kontserti ja pidu. 25 aastat organiseerimistegevust ja sellega seotud liikumine ning suhtlemine on andnud väga hea pildi Eesti eri piirkondadest ning õpetanud vastutust, koostööd ja tööd inimestega, oskusi, mis on väärtuslikud ka poliitikas.
Mis tõmbas sind meelelahutusest siiski poliitikasse ja EKRE juurde?
Poliitikat jälgisin juba aastaid enne EKREga liitumist. Ettevõtjana üle Eesti liikudes nägin oma silmaga, kuidas riik muutub järjest Tallinna-kesksemaks ja kuidas paljud otsused ei arvesta inimeste vajadustega. Sellest huvist lähtuvalt asusin ülikoolis õppima haldus- ja ärikorraldust, et paremini mõista, kuidas riik toimib.
Mind oli varem kutsutud liituma ühe suure peavooluerakonnaga, kuid see ei sobinud minu maailmavaatega. Ma ei ole kunagi soovinud olla karjääripoliitik. Aga võimalusi Eesti elu paremaks muutmiseks otsisin ning 2014. aasta sügisel liitusingi EKREga. See oli aeg, mil erakonna toetus oli alles 2%, aga otsustavaks sai EKRE rahvuslik sisu ja põhimõttekindlus ning selged seisukohad. See oli teadlik ja väärtuspõhine valik ning EKRE on olnud ainus erakond, kuhu olen kuulunud.
Kuulud oma kodukandis Kosel ka vallavolikokku. Kuidas Kose vallal läheb, EKRE on seal teist aastat võimul?
Kose valla võtsime üle väga raskes seisus – rahandus oli käest ära ja juhtimine killustunud. Probleeme oli aastaid edasi lükatud ning enne võimuvahetust kuulus vald Eesti kõige kehvemas rahalises seisus olevate omavalitsuste hulka.
EKRE eestvedamisel tuli kiiresti teha otsuseid, mida varem oli välditud. Juhtimine korrastati ning lõpetati tegevused, mis ei olnud valla ega kohalike inimeste huvides. Näiteks peatati vallaülene tuuleparkide eriplaneering ning vallale võeti tagasi katlamajad, mis olid varem ebasoodsate lepingutega ära antud. Need otsused ei olnud mugavad ega konfliktivabad, kuid vastutuse võtmisel peab julgema otsustada.
Tänaseks on Kose valla stabiilsus taastatud. Meie laiapõhjaline koalitsioon hõlmab ligikaudu kaks kolmandikku volikogu koosseisust. Nelja aasta tööplaanis on palju EKRE jaoks olulisi samme. Muuhulgas suurendame pere- ja lastetoetusi, ei luba Kose valla territooriumile tuuleparke, viime olulistes küsimustes läbi rahvaküsitlusi ning pärast valimisi oli Kose vald üks väheseid omavalitsusi Eestis, kus vallajuhtide palku ei tõstetud sentigi. Oleme hoidnud joont, et mida lubame, selle teeme ära.
Sul on raadio müügi järel nüüd rohkem vaba aega, mida sellega peale hakkad?
Jah, vaba aega on edaspidi kindlasti rohkem. Raadioga seotud probleemid hakkasid viimastel aastatel nõudma ebaproportsionaalselt palju tähelepanu. Nüüd, kui see etapp läbi saab, on fookus selgem ja veel rohkem võimalusi panustada EKRE poliitilisse ja organisatoorsesse töösse. Samuti rõõmustavad kindlasti mu pere ja lapsed – isa on nüüd rohkem kodus näha.
Kuidas saite kokku oma lauljannast abikaasa Renatega ja jõudsite lõpuks pulmadeni, mis sai justkui avalikkuse suureks ootuseks?
Tutvusime abikaasaga muusika kaudu. Olime juba aastaid tuttavad ja koos töötanud, enne kui meie suhtlus kasvas tasapisi millekski sügavamaks. Pulmadeni jõudsime täpselt õigel ajal ja ikka enda pärast, mitte avalikkuse ootuste tõttu. Abielu registreerisime ja pulmapeo pidasime väiksemas ringis 2025. aasta juuli lõpus – see oli meie jaoks väga ilus ja eriline päev.
Ettevõtlik meel ja sirge selgroog Eesti asja ajamisel
Eesti poliitikas ja ettevõtluses kohtab harva inimesi, kes ühendavad praktilise tegutsemise ja maailmavaatelise selguse. Siim Pohlak on üks neist. Ta ei ole poliitik, kes räägib loosungites, ega ettevõtja, kes hoiab avalikest teemadest eemale. Tema jaoks on loomulik, et oma riigist hoolimine ei lõpe ei tööpäeva ega valimistega.
Ettevõtjana teab Pohlak, mida tähendab vastutus – töötajate, klientide ja kogukonna ees. See kogemus on kujundanud ka tema poliitilist vaadet: riik ei tohi olla pidur, vaid tugi neile, kes tahavad luua, töötada ja panustada.
Siim Pohlaku jaoks ei tähenda rahvuslikkus kellegi vastu olemist, vaid millegi eest seismist. EKRE poliitikas näeb ta eelkõige püüdlust säilitada otsustusõigus Eestis ning väärtustada neid, kes siin tööd teevad ja makse maksavad. „Kui me tahame, et Eesti kestaks, peavad noored nägema siin tulevikku – nii töö kui ettevõtluse mõttes,“ on Pohlak öelnud. See tähendab soodsamat ettevõtluskeskkonda, õiglast maksupoliitikat ja riiki, mis ei vaata ettevõtjat automaatselt kui kahtlusalust.
Üks Siim Pohlaku tugevusi on oskus rääkida poliitikast nii, et see oleks arusaadav ka neile, kes igapäevaselt Riigikogu koridorides ei liigu. Tema sõnumid lähtuvad päriselust. See teeb temast EKRE jaoks olulise hääle: mitte ainult ideoloogilise, vaid lisab ka praktilise ja inimliku mõõtme. Ta tuletab meelde, et konservatiivsus ei ole minevikku klammerdumine, vaid tuleviku ehitamine kindlatele alustele.
Poliitilises kliimas, kus teravus ja vastandumine kipuvad varjutama sisu, mõjub Pohlaku stiil rahulikult ja kaalutletult. Ta ei otsi konflikti, kuid ei tagane, kui küsimuse all on põhimõtted.
Aarne Mäe