Eesti peavoolumeedia ja -poliitika on alati toetanud Bidenit ja vihanud Trumpi ja see on nii sügavalt võimusüsteemi söövitanud, et hakkab mürgina mõjuma.
Eesti jaoks on Ameerika ainus arvestatav liitlane, aga Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid on valitsedes pigem olnud valmis need liitlassuhted loovutama, kui olema ise valmis ideoloogilistest kammitsatest loobuma.
Nii on märgata, et Eesti meedia ja võimupoliitika näeks meelsamini Trumpi-Ameerika lüüasaamist mistahes alal, kui tema edu. Bideni ajal oli vastupidi, siis toetati kommunistlikku Ameerikat igati, sest see pani homolipud lehvima.
Riiklikul tasemel tuli tagasilöök nüüd kaitseminister Hanno Pevkurile, kellele liitlased sõjateavet ei usaldanud ja kes sattus seetõttu sõjalõksu.
Meedia tasemel aga veab riiklikku antiamerikanismi ERR, keda on juba ammu nimetatud ka USA demokraatide hääletoruks. Valitsuse Ameerika-vastasust aga paiskab rahvusringhäälingu mõnuga laiali ja ruuporiks on tavaliselt Astrid Kannel.
Juba siis, kui USA valmistus Venetsueela-invasiooniks ja noppis Kariibi merel ära narkopaate, kirjutas ERR tigeda tooniga, et nood olevat “väidetavad” uimastikaupmehed ning võimendas juhust, mil väidetavalt tulistati hoopis kalureid. ERR-i kajastusest jäi mulje, et “oh, oleks need kalurid, mitte narkoäritsejad, siis saaks Trumpile sisse sõita.”
Kui USA vahistas Venetsueela diktaatori Maduro, kajastas ERR seda taas mingi tigedusega kui “imperialistlikku agressiooni”, märkides vaid mokaotsast, et Venetsueela opositsioon juubeldas meeletult.
Sama kordub ka nüüd Iraani sõja puhul ja ERR-i käsitlus ei ole mitte “ajakirjanduslikult sõltumatu”, vaid ideoloogiliselt tige. Esmaspäeval “Aktuaalses Kaameras” ja “Välisilmas” esinenud Eesti poliitikud ja ikka seesama Astrid Kannel näisid välja toovat kõik mis võimalik, et näidata USA-Iisraeli ühisoperatsiooni kui sõjalist avantüüri. Mingi vihaga võimendasid rääkijad neid momente, mis andsid edasi sõjapurustusi ja -kaotusi.
Nagu Venetsueela marksistide puhul, nii jääb ka Iraani ajatollade puhul mulje, nagu oleks ERR pigem rünnatavate kui maailma võimsaima riigi poolel – sest seda juhib Trump.
Konservatiivses meedias räägitakse ka sellest, kuida liberaalne meedia suhtub reservatsiooniga Iraani rahvasse, kes tahab lõpetada islamirevolutsiooni ja -vabariigiga – sest islam on liberaalses Läänes “oma”, kui mitte-valge nähtus. “Valgete ülemvõimu” vastu sõdiv woke-ideoloogia tunneb sümpaatiat kõige vastu, mis pole “valge” ja islam ongi tõmmude-mustade religioon. Seepärast pole ka ajatollasid kukutada tahtvad iraanlased päris “omad”…
See on ikka päris hull nähtus, kui vasakliberaalid loobuvad Ameerikat kui suurimat Lääne poliitilist, majanduslikku ja sõjalist jõudu toetamast vaid seetõttu, et neile ei meeldi Ühendriikide president.
Uued Uudised