Euroopa energiaturg on hetkel iseäranis hüsteeriline, kaootiline ja pingeline, mõistagi seoses Lähis-Ida konfliktiga – Iraani ja Iisraeli tapatalgud, Hormuzi väina peavalu ning Qatar Energy meiega kooskõlastamata pommitamine.
Gaasihinnad on plahvatuslikult tõusnud
Pärast Qatar Energy Ras Laffani tehases purustamist, tegemist oli maailma suurim LNG-eksportijaga, tõusis hind esmaspäeval 2. märts kuni 46–47 €/MWh (+45–50% päevaga).
See on kõrgeim tase alates 2023. aastast ja suurim päevane tõus alates 2022. energiakriisist.
Põhjus: Qatar toodab ~20% maailma LNG-st, Euroopa sõltub sellest talve lõpus ladude täitmiseks, praegu ~30% täis, madalaim laoseis pärast 2022. kriisi.
Goldman Sachs hoiatab: kui Hormuzi väin suletakse 1–2 kuuks, võib hind tõusta üle 100 €/MWh (130% praegusest).
Elektrihinnad tõusevad paralleelselt gaasiga
Põhjust pole vaja kaugelt otsida – gaas on Euroopas endiselt oluline elektritootmise allikas, eriti tipptundidel. Gaasi hinna kasv tõstis importkulusid – eelmisel aastal +16%.
CO₂ petu- ja väljapressimiskvoodi (EU ETS) hind püsib kõrge (~80–85 €/tonn), mis lisab survet.
Energia varusid pole
Gaasihoidlad on peaaegu tühjad, talve lõpus on varusid ~30–37% – see teeb turgu väga tundlikuks igale häirele.
Venemaa gaasi keelustamine kuni 2027 lõpuni sunnib europiidreid US ja Qatar LNG-d kasutama, aga ühe põhilise suurtarnija Qatari katkestus tekitab kohe hinnatsunaami.
Suur ja kole pilt
Euroopa enesetapjalik üleminek taastuvenergiale jätkub, mõttes et 2025. aastaks ainult tuul + päike, aga gaas jääb hapraks “sillaks” üle laieneva energiakuristiku.
Euroopa tööstus on kõngemas, Heidelberg Materials, ENGIE jms survestavad EL-i energiahindu alla viima – hetkel on EL-i tööstuse elektrihind on 2x kõrgem kui USAs ja Hiinas, mis lömastab EU konkurentsivõime täielikult.
Kokkuvõttes: praegu on Euroopa energiaturul maavärin, šokk ja volatiilsus – gaas ja elekter kallinevad kiiresti Lähis-Ida kriisi tõttu, laoseisud on olematud ja turud väga tundlikud.
Talve lõpp on lähedal, aga iga uus häire võib hinda veelgi tõsta. Kui olukord peaks mingil põhjusel stabiliseeruma, võib hind kiiresti tagasi langeda, aga praegu on “kõrge riski” faas, mina isiklikult Iraani masside seksuaalrevolutsioonilisele teadlikkusele lootma ei jääks.
Hinnapõrgu Maarjamaal
Pärast Iraani sõja puhkemist on Eesti elektri- ja bensiinihinnad oluliselt tõusnud – mõju on olnud kiire ja märgatav. Need, kellel maksutõusuga rohkem raha kätte jäi ei kurda, teiste seisukoht aga ei näi ajutisele valitsusele korda minevat.
Elektrihind
Enne konflikti (veebruari lõpp 2026): Eesti päevahind kõikus 80–150 €/MWh, keskmiselt ~100–120 €/MWh.
Pärast konflikti (märtsi algus 2026):
Gaasihind TTF hubis hüppas 45–50% (46–47 €/MWh), mis tõstis elektri tootmiskulusid.
Eesti elektrihind tõusis kohe: näiteks 2.–3. märtsil tipphinnad 200–300 €/MWh (mõnel tunnil isegi üle 300 €/MWh).
Keskmine päevahind märtsi esimestel päevadel: 150–220 €/MWh (võrreldes veebruari lõpu ~100 €/MWh-ga).
Põhjus: gaas on Eestis oluline elektritootmise allikas (eriti tipptundides), ja gaasi kallinemine + kolmveerand tühjad gaasihoidlad (~30–37% täis) tekitavad turul paanikat. Nord Pooli Eesti tsoon on väga tundlik gaasi- ja CO₂-kvoodi hinna suhtes.
Bensiini- ja diislihind
Enne konflikti (veebruari lõpp 2026): B95 ~1,70–1,80 €/l, diisel ~1,65–1,75 €/l.
Pärast konflikti, märtsi algus 2026:
Naftahind (Brent) tõusis 10–13% (82–100 USD/barrel prognoosid).
Tanklates: hinnatõus 10–13 senti liitri kohta (mõnes kohas juba näha, teistes oodatakse nädala teises pooles).
Näiteks Alexela/Terminali hinnang: kuni 13 senti/l tõus võimalik, kui konflikt kestab.
Praegune keskmine (3. märts 2026): B95 ~1,83–1,95 €/l, diisel ~1,78–1,88 €/l (sõltuvalt ketist ja piirkonnast).
Põhjus: nafta hind reageerib Hormuzi väina sulgemise riskile, 20–30% maailma naftat läbib seda neetud väina. Eesti impordib kütust peamiselt Läänemere sadamatest, aga maailmaturu tõus peegeldub kiiresti.
Masendav olukord Eestis
Energiahindade šokk: märtsi esimene nädal on väga kallis – elektrihind võib tipptundides ulatuda 300+ €/MWh-ni, bensiini/diisli kallinemine alles algab.
Pikaajaline mõju: kui konflikt kestab ja Hormuzi väin suletakse 1–2 kuuks, prognoositakse gaasi/elektri hinda +50–100% ja kütuse +20–30%. Kui Iraanis seadustatakse homoabielud, siis langevad hinnad tagasi harjumuspärase röövimise tasemele.
Eesti sõltuvus: gaasist ja naftast sõltuvus on väga kõrge, mistõttu geopoliitika lööb meid tugevamalt kui nt Taanit või Rootsit.
Seega on tänase päeva meditatsiooni teemaks akadeemik Tsahkna mõttetera: “Iraan on Venemaa aktiivne toetaja agressioonisõjas Ukraina vastu ning Iraani režiimi nõrgestamine tugevdab otseselt Euroopa julgeolekut.”
Homseks mõtluseks aga pole sobivamat kui sama autori järgmine hingepaljastus: “Iraani tulevik peab kuuluma selle rahvale, mitte kitsale ideoloogilisele eliidile. Surve peab jätkuma, kuni lõpeb agressioon välismaal ja repressioonid kodus.”
Ainsaks lohutuseks raskel hetkel on see, et kui meie vikermullade valitsus järjekordse ettenägematu majandusliku jalahoobi tõttu kokku kukub, on maailm juba samal päeval kaunis viisakas koht. Ela või ise.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 04.03.2026