Kuigi kapo aastaraamat räägib kiiresti kasvavast moslemikogukonnast ja Tallinnas liikuja kuuleb põhjalikku venestumist, räägib Eesti vasakliberaalne valitsus endiselt, et mingit massimigratsiooni ei olevat. Reaalsus räägib siiski midagi muud.
Eesti inimesed on pikemat aega juba küsinud, et kellele neid uusi kortermaju ja uusarendusi Tallinnas ja Harjumaal tehakse? Maapiirkondades hakkavad eestlased otsa lõppema ja sündimus kahaneb ka nii drastiliselt – pole seda rahvastki, et üha uued ja uued eesti noored saaksid pealinna kolida ja uusi elamispindu asustada…
Selgub, et ega neid eestlastele ei ehitatagi. BNS vahendab: “Kui viimaste aastate kriiside taustal vähenes välismaalaste aktiivsus Eesti investeeringute-, aga ka kinnisvaraturul drastiliselt, siis kinnisvarabüroo Uus Maa kinnitusel on nüüd on aga näha, et toimumas on muutused.
Võttes vaatluse alla maa- ja ruumiameti tehingustatistika, on selgelt näha, et kui 2021. aastal tegi ostutehinguid 3555 välismaalast, siis 2022. aastal algas langus, mille põhi saabus 2024. aastal, kui meie turul sooritasid oste 2543 välismaalast. Samasugune langus toimus ka välismaalastest müüjate osas. Kui 2021. aastal sooritasid tehingu 3797 müüjat, siis 2024. aastal 2770. Protsentuaalselt langes ostjate hulk vaadeldaval perioodil 28,5 protsenti.
“Suurim põhjus, miks välispäritolu ostjate ja müüjate arvudes toimusid märgatavad langused, on sõjast ja majanduse olukorrast tekkinud ebastabiilsus, mille tulemusel langes ka kinnisvaraturg. Ostjad enam ei julgenud nii palju oma raha siia paigutada ning müüjad ei saanud müüa, kuna ostjaid nappis,” ütles Uus Maa Kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.
2025. aastal hakkas vaikne majanduse ja turu taastumise faas, mis kestab tänaseni ning jätkub ilmselt veel pikemat aega. Selle käigus on veidi elavnenud ka kinnisvaraturg, mille tehingustatistikas on tõusuteel ka välismaalaste hulk.
“Möödunud aastal oli välisriikidest pärit ostjate hulk 2659, müüjaid oli aga 2802. Tõus võrreldes 2024. aastaga on vastavalt 4,6 protsenti ja 1,2 protsenti. Protsendid on väikesed ning iseloomustavad turu hetkeseisu väga hästi, aga taastumine on seegi,” ütles Vähi.”
Möödunud aastal ostis Eestis kinnisvara, ilmselt eelkõige elamispinda, üle kahe ja poole tuhande inimese, “parematel aastatel” tuhatkond rohkemgi – see näitab, kuidas välismaalased Eestisse valguvad. Pole ime siis, et Istanbuli linnapea vahistamise ajal protesteerisid Vabaduse väljakul türklased, nüüd iraanlased ja EKRE rongkäigu vastasel provokatsioonil oli äärmuslaste seas neegreid.
Uudise järgi ostavad kortereid Eestisse sakslased, soomlased, rootslased, ukrainlased, venelased. Sakslased võivad põgeneda oma kriisis ja migrante täis kodumaalt, kuid “soomlaste” ja “rootslaste” taust võib olla ka see, et Tallinnasse ostetakse kokku elamispindu, kuhu kolivad nendesse riikidesse migrandid, kellele ei jätku Soomes ja Rootsis elamispindu, kuid kes suudavad abirahadega siinse elamise igati kinni maksta. Selliseid viiteid liigub pidevalt.
Ukrainlased aga pagevad Eestisse just äärmiselt leebe sisserändepoliitika tõttu, mis käsitleb neid “omadena” – siin on ees Ukraina lipud ja vene keel. Pole siis ime, et Ukraina ärimehed ostavad ära siinseid tööstusi, nagu Saaremaa lihatööstust.
Seejuures muutuvad välismaalased kohaliku rahva vastu üha ülbemaks. Siinsed venelased on juba ammu näidanud, et isegi kui eesti keel on puhtalt suus, nagu Kristina Kallasel, Jevgeni Ossinovskil ja Jana Toomil, siis maailmavaade on neil segu eestluse vihkamisest, suurvene šovinismist, internatsionalismist ja multikultiideoloogiast. Kolumnist Sven Sildnik kirjutab sellest, et mõned eesti keele ära õppinud välismaalastest peavad ennast lausa “õigemateks” eestlasteks, kui on need, kelle esivanemad puhkavad juba aastasadu kodumaa mullas.
Sven Sildnik: libaeestlaste rünnak riiklikus propagandakanalis
Sven Sildnik: rahvuslihas, rahvuspekk ja mädapaised
Aga Tallinna kortermajad ning uusarendused on juba tõesti kosmopoliitsed, kus kuuleb paljusid keeli (eesti keelt isegi kõige vähem) ja samas naabrid ütlevad üksteisele ainult “Tere!” ja sedagi mingis rahvusvahelises suurkeeles.
Uued Uudised