Lugedes ERR-i uudist “Uuring: vaen LGBTIQ+ kogukonna vastu on noorte hinnangul normaliseerumas” tekib esmamõte: kes on sellise saastauuringu ja -uudise teinud ja kokku kirjutanud?
Väidetavalt toetutakse noorte endi arvamustele, kuid selgelt on nähtav propagandistlik käekiri. Ennekõike ei saa loost aru, kes on need noored, keda “pahaks” peetakse, kuid pikkamööda joonestub selgelt välja, et “pahad” on konservatiivse mõttelaadiga noored ja “head” vasakpoolsed ja liberaalid.
ERR: “Eesti noored peavad LGBTIQ+ kogukonda poliitilise vägivalla kontekstis kõige vihatumaks sihtmärgiks ning nende hinnangul on seksuaalvähemuste vastane vaen muutumas osaliselt tavapäraseks, selgub hiljutisest uuringust.”
Miks peaks noored homoseksualismi tingimusteta omaks võtma? Kui vaadata kasvõi Ameerika filmi “Kuum pirukas”, siis näeb, et poisse lesbilised tüdrukud huvitavad, aga kui neiud intrigeerivad poisse ka üksteist suudlema, siis nood teevad “asja” ära küll, aga sülitavad hiljem tükk aega suud puhtaks ja häbenevad intiimsust teise poisiga.
Miks üldse aetakse noormeestele pähe mõtet, ei teise poisi püksi ronimine on igati OK? On kindel, et enamik poisse huvitub tüdrukutest ega tahagi mõelda “selle” tegemisest teise poisiga. See on selline vastumeelsus, mida ei saa kuidagi homofoobia alla suruda, see on loomulik vastumeelsus.
Homoseksualismi suhtes ei tule mitte kunagi sajaprotsendilist tolerantsust, sest heteroseksuaalsetele inimestele ei hakka see kunagi “normaalne” olema ja see on täiesti mõistetav.
Tegelikult pole LGBT-noorte olukord sugugi nii hull, kui räägitakse: kuidas nad siis julgevad minna, vikerkaarelipp käes, segama Tartu rahu aastapäeva üritust, näitavad Tallinna tõrvikurongkäigule keelt ja räuskavad, nad on väljas olnud paljudel EKRE üritustel provokaatoritena ega karda midagi?
ERR: “Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teadur Oksana Belova-Dalton uuris, kuidas Eesti 18–20-aastased noored tajuvad poliitilise vägivalla riske. Teadur intervjueeris selleks kümmet eesti rahvusest noort ning kümmet venekeelset Eesti kodanikku.”
Päris kindlasti olid need kakskümmend noort need “õiged”, kes andsid ka “õigeid” vastuseid.
Kuidas suhtusid LGBT-sse vene noored, seda uuringust poliitkorrektselt välja ei loe, kuid on teada, et vene kogukond on eesti omast märgatavalt homofoobsem.
“Intervjuudest selgus, et paljusid venekeelseid noori on hüütud halvustavate nimedega ja kuulnud kommentaare stiilis “mine tagasi Venemaale”. Ka eestikeelsed noored tunnistasid, et sotsiaalmeedias ilmneb venekeelsete elanike suhtes palju vaenulikkust.”
Aga see Vene-vaenulikkuse õhutamine on ju riiklik poliitika: ministrid esinevad avaldustega, kus lubavad Venemaa tükeldada ja endine kaitseväe juhataja lubab Iisaku katedraali pilbasteks lasta. Väga paljud vene noored käivad kirikus – ja Eesti riik on seda kirikut päris tugevalt rünnanud, ning kindlasti pole vene noorte pered selle tagajärjel mitte patriarhaadi, vaid pigem meie riigi suhtes kriitilised.
“Venekeelsed noored kirjeldasid aga tunnet, et neid peetakse teisejärgulisteks eestlasteks, isegi kui nad räägivad eesti keelt, on Eesti kodanikud ja näevad end eestlastena.”
Venekeelsed noored, kes räägivad eesti keelt, ei ole eestlased, selline propaganda on üdini vale. Venelased austavad oma rahvust ja keelt, nad ei taha olla eestlased ja meie ei taha neid eestlastena näha. Nad on Eesti kodanikud, kes räägivad ka riigikeelt, aga nad ei ole eestlased.
Rida arvamusi uuringus on väga kahtlased: “Samamoodi tajuvad nii eesti- kui venekeelsed noored Venemaa mõjutustegevust olulise riskitegurina.”
Kui need kümme noort olid poliitkorrektselt riigilojaalsed välja valitud, siis ehk küll, aga väga paljudes vene peredes kuulatakse telest ja raadiost seda “Venemaa mõjutustegevust” väga meelsasti.
“Eesti noori ei ärrita mitte niivõrd rahvus ise, vaid vene keele kasutamine. Tekkinud on justkui keelehierarhia, kus vene keel paikneb kõige madalamal positsioonil.”
See on selge rumalus. Reaalses elus ei paikne vene keel madalamal positsioonil, venelased ise räägivad seda igal võimalusel ja igas kohas ning suruvad seda ka eestlastele peale, sellest ka eesti noorte ärrituvus. Vähemalt Tallinnas on vene keel keelehierarhias eesti keelest kõrgemal, poliitanalüütikud on öelnud, et vene keel on Eestis autonoomne, mis tähendab, et ta eksisteerib juba riigikeelest sõltumatult ja “tänu” Reformierakonna algatatud venestamisele venekeelse odavtööjõu sisseveo kaudu, tugevneb vene keele positsioon iga päevaga.
“Teine sageli mainitud teema oli rassism. /…/ Noored tõid näiteid juhtumitest, kus õpetajad seostasid teatud rahvusi kuritegevuse või ohtlikkusega.”
Noori võib küll vati sees hoida ja rääkida neile, et iga migrant on tore ja sõbralik, aga Eesti kaitsepolitsei hoiatab väga selgelt moslemikogukonna kiire kasvu eest Eestis, sest see toob siia ka islamismi ja terrorismi.
“Oluline teema oli ka naistevastane vaen. Viimastel aastatel on palju räägitud misogüünsetest suunamudijatest.”
Kas küsiti ka meestevihkajalike suunamudijate kohta, näiteks Feministeeriumis? Noored mehed räägivad juba ammu isekeskis, et noorte naistega on üha raskem (ja ohtlikum) tutvuda, sest ahistamissüüdistused on kärmed lendama, tüdrukud oskavad “metoo`d” relvana kasutada ja poisid hoiduvad üha sagedamini üldse suhetest.
“Üks noor ütles ka, et kui me immigrante riiki võtame, siis poliitiline sõnum peaks ka olema piisavalt selge, et EKRE toetaja ei haaraks relva järele,” märkis ta.”
Kas see noor oli Kaja Kallase või Kristen Michali, Jevgeni Ossinovski või Lauri Läänemetsa perest? Isegi poliitikas ei räägita sellest, et EKRE võiks relvastatud aktsioone teha – kust tulevad noortele sellised mõtted? Ikka sellest meeletust valedelainest, mida EKRE pihta paisatakse…
“Noored nentisid lisaks, et Eesti haridus on rohkem keskendunud lääne kultuurile ja ajaloole. Rohkem võiks puudutada idamaid puudutavaid teemasid, et saada aru, mis teisel pool maakera toimub,. “Seda selleks, et kõik võõras ja arusaamatu ei tooks kaasa igasugus stereotüüpe. Kõik tunnistasid ka, kuidas teadmatus loob viha,” ütles ta.”
Vabandust, proua Oksana Belova-Dalton, see on küll ehtpropagandistlik sõnastus ega kuulu kindlasti noortele.
Ja võib-olla oleks uuringu taga pidanud olema keegi neutraalsem teadur, Oksana Belova-Dalton on tema CV järgi otsustades väga tugevalt sees nii stratkomis kui Brüsseli mõjustruktuurides.
Uued Uudised