Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas seaduse eelnõu, mille kohaselt saaks rahuajal tuumarelva Eestisse paigutada vaid Riigikogu nõusolekul ja üldrahvaliku arutelu järel, mitte üksnes valitsuse otsusel. Eesti territooriumile tuumarelvade paigutamine on Eesti julgeoleku ja riigikaitse seisukohalt strateegilise tähtsusega põhimõtteline küsimus ning otsus lubada tuumarelvade rahuaegset paigutamist Eesti territooriumile eeldab Riigikogu kui rahvaesinduse eelnevat selgesõnalist nõusolekut.
Siin tuleb arvestada Eesti julgeoleku ja riigikaitse, samuti keskkonnakaitsega seotud otsuste erilist kaalu, lähtuda Eesti kuulumisest NATO kollektiivkaitsesüsteemi ning Riigikogu kui demokraatliku riigi rahvaesinduse põhiseaduslikust rollist riigikaitse ja välispoliitika põhisuundade kujundamisel.
Tuumarelvade paigutamisega Eesti territooriumile võivad kaasneda väga kaugele ulatuvad poliitilised ja julgeolekualased tagajärjed, mis mõjutavad nii Eesti julgeolekukeskkonda kui ka laiemat regionaalset julgeolekuolukorda.
Tuumarelvade paigutamine Eesti territooriumile muudab oluliselt Eesti positsiooni geopoliitilises võimusuhete süsteemis ning asetaks meie riigi Venemaa Föderatsiooni ohuhinnangutes senisega võrreldes tunduvalt kõrgemale kohale, potentsiaalselt isegi ohtude hierarhia tippu. Seejuures näitab Lähis-Idas algatatud sõja kogemus, et strateegilise toimega ründerelvade paiknemine teatud riikide territooriumil võib muuta need riigid sõjategevuse käigus prioriteetseks sihtmärgiks.
Seega võiks tuumarelvade paigutamine Eesti territooriumile potentsiaalselt vähendada olulisel määral Eesti julgeolekut ega oleks proportsioonis sellest tuleneva heidutuse võimaliku mõjuga Vene Föderatsiooni agressiivse poliitika suhtes.
Arvestades Eesti julgeoleku ja riigikaitse ning käesolevas kontekstis ka keskkonnaohutusega seotud otsuste erilist strateegilist kaalu, ei ole kohane jätta nii põhimõttelist otsust üksnes täitevvõimu langetada. Põhiseaduse § 65 kohaselt kujundab Riigikogu riigi elu põhisuundi ning otsustab riigikaitse korraldamisega seotud küsimusi.
Seetõttu peab niivõrd suure kaaluga otsuse langetamine toimuma Riigikogu selgesõnalise poliitilise otsuse vormis ning pärast avalikku parlamentaarset arutelu, millesse on kaasatud ka laiem avalikkus.
Tuumarelvade paigutamine Eesti territooriumile tähistaks kardinaalset muudatust Eesti kaitsekontseptsioonis. Sellisele sammule puudub igasugune viide 2023. aastal vastu võetud raamdokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alused“ ning samuti kehtivas Riigikaitse arengukavas aastateks 2022–2031.
Eesti kuulub NATO-sse ja Eesti julgeolek põhineb kollektiivkaitsel. Kuigi NATO kaitse- ja heidutuspoliitika hõlmab ka tuumaheidutuse elementi, ei kaasne NATO liikmelisusega kohustust lubada oma territooriumile tuumarelvade paigutamist. NATO liikmesriikide praktika näitab, et tuumarelvade paigutamine liitlaste territooriumile ei ole automaatne, vaid toimub vastava riigi poliitilise otsuse alusel.