02.08.2017
Urmas Sõõrumaa
Liikluskorraldusvahendeid valmistav, paigaldav ja hooldav AS Signaal võib väidetavasti kuuluda suurärimees Urmas Sõõrumaale. Edgar Savisaare sõbrale Sõõrumaale kui Signaali omanikule viitavad lisaks usaldusväärsetele allikatele ka mitmed avalikest registritest kättesaadavad faktid, kirjutas Äripäev juba 2010. aastal.
Tallinna linnaga pikaajalist liikluskorraldustööde lepingut omava Signaali ametlik peremees oli 2010. aastal Šveitsi firma Neue Zuger Treuhand AG. See ettevõte oli registreeritud Zugi kantonisse.
Šveitsi keskosas Zürichi lähedal maalilise Zugi järve kirdeservas asuv kanton on Šveitsi üks väiksemaid, seal elab neli korda vähem inimesi kui Tallinnas. Samas on tegemist Šveitsi ühe jõukama kantoniga, kus pakkus raamatupidamis-, äri- ja juhtimiskonsultatsioone Christine Sutteri (tollal 53) juhitav ettevõte Neue Zuger Treuhand. Sutter oli toona Signaali nõukogu liige.
Selles väikeses, kuid jõukas kantonis tegutses sellal ka Eesti üks rikkamaid ja mõjuvõimsamaid ettevõtjaid Urmas Sõõrumaa. Äripäev kirjutas, et Sõõrumaa äriedu üks põhjus on olnud silmapaistvalt hea lävimine erinevate poliitikutega. Ta on avalikult, aga ka varjatult olnud Eesti suuremate erakondade sponsor.
Šveitsis oli Sõõrumaal valdusfirma US Invest Swiss AG, mis oli registreeritud Signaali omanikfirmaga samale postiaadressile. Šveits on väike riik ja tegemist võib olla lihtsalt kokkusattumusega. Kuid postiaadress pole mitte ainus fakt, mis Sõõrumaa valdusfirma ja Signaali omanikfirma puhul kattuvad.
Signaali nõukogus omanikku esindav Christine Sutter oli ka Sõõrumaa Šveitsis tegutseva valdusfirma US Invest Swiss AG juhatuses. Aga ka see fakt ei kõiguta Sõõrumaad. Ta kinnitas endiselt, et ei ole Signaali omanik ja lisas, et ei tea Christine Sutterist midagi. Sõõrumaa ütles 2010. aastal Äripäevale, et ta ei ole kunagi Signaali vastu huvi tundnud, Signaali ära ostnud ega plaani seda ka tulevikus teha. Samas kinnitas ärimees, et tema Šveitsi valdusfirma asub tõepoolest Zugi kantonis ja oli Signaali omanikfirmaga samale aadressile registreeritud.
Sutter ei olnud aga ainus Signaali nõukogu liige, kes töötas Sõõrumaa palgal. Signaali nõukokku kuulus ka Sõõrumaa valdusfirma U.S Invest endine investeeringute mänedžer Raiko Uri, kes 2010. aastal töötas Trigon Capitalis. “Raiko Uri töötas minu juures aastaid tagasi,” pareeris Sõõrumaa.
Arvestades Sõõrumaa haaret Eesti äriilmas, on muidugi palju neid inimesi, kes on tema palgal olnud. Seetõttu ei olegi võib-olla imelik, et pärast Signaali erastamist kuulus ettevõtte nõukokku mitu inimest, kes on saanud tasu ka Sõõrumaa ettevõtetest.
Kuni 2008. aasta septembrini oli Signaali nõukogus ka Tallinna endine abilinnapea ja Isamaaliidu kunagine peamine sponsorite otsija Heiki Kivimaa. Samal ajal Signaali nõukogus töötamisele oli Kivimaa Sõõrumaale kuuluva Rotermann City OÜ juhatuse liige ja oli samas ametis ka 2010.
Kivimaa järel tuli Signaali nõukokku Paul Varuli advokaadibüroo partner Aldo Kaljurand, keda tabas 2009. aastal Hispaanias Marbellas Sõõrumaa korraldatud traditsioonilisel tenniseturniiril ootamatu terviserike, mistõttu ta suri. Kaljurand sai Signaali nõukogu liikmeks 2008. aasta septembris. Temaga koos võtsid nõukogus istet Christine Sutter ja Raivo Uri. Samal ajaperioodil sai Signaali omanikuks salapärane Šveitsi firma.
Paul Varuli advokaadibüroo paistabki olevat üks ühenduslüli Sõõrumaa ja Signaali vahel. Tallinna linn erastas Signaali 2004. aastal Sõõrumaa hea tuttava ja vahepealse äripartneri Andres Peetsi firmale Richtel 40 miljoni krooniga. Peets müüs 2008. aasta suvel Signaali 10 miljoni krooniga edasi OÜ-le Biljon Investments, kes mõned kuud hiljem müüs Signaali omakorda 10 miljoni krooniga edasi 2010. aastal Signaali omanikuks olnud Neu Zuger Treuhand. Nn ühe tehingu firma Biljon Investments paistis silma sellega, et aktiivset majandustegevust seal ei harrastata. Äriregistris olevatest aruannetest ilmnes, et 2006. aastal asutatud ettevõtte ainus tehing ongi olnud Signaali ost ja selle kiire edasimüümine.
Järjekordne huvitav seos ilmnes, kui Äripäev vaatas, kes oli Biljon Investmentsi asutaja ja omanik. Selleks oli teine Paul Varuli advokaadibüroo advokaat Ants Mailend. Advokaat Mailendit võib nimetada ka Urmas Sõõrumaa abiliseks või äripartneriks. Näiteks oli Mailend Sõõrumaale kuuluva OÜ Rotermann City asutaja ja juhatuse liige. Signaali ostuga oleks advokaat Ants Mailend võinud 2008. aastal kandideerida aasta ärimehe tiitlile. Tema väikesel osaühingul õnnestus osta Signaal umbes kümme korda madalama hinnaga, kui ettevõtte väärt oli.
Signaali tollane müüja Andres Peets tegi hämmastavalt kehva tehingu, sest müüs Signaali neli korda kehvema hinnaga, kui ta selle Tallinna linnalt ise ostis. Kusjuures 2008. aastal oli Signaali majandusseis väga hea, Peetsi omanduses olles oli ettevõtte suutnud käivet ja kasumit hüppeliselt kasvatada ja ka linnalt laekus igal aastal tööde eest üha suurem summa raha.
Äripäeva rikaste edetabeli koostamiseks kasutatava metoodika kohaselt võinuks Peets küsida Signaali aktsiate eest 100 miljonit krooni. Aktsiate odavmüügi põhjust ei oska või ei tahtnud Peets aga 2010. aastal enam selgitada.
Tegelikult ei oleks Mailend aasta ärimehe tiitlit võitnud, sest saades Signaali aktsiad enda kontrolli alla, otsustas ta need kiiresti edasi müüa Šveitsis registreeritud ettevõttele. Kusjuures küsis aktsiate eest ainult 10 miljonit krooni ehk sama hinna, millega oli ise Signaali mõni nädal varem ostnud. Pigem sobinuks Mailend selle tehinguga kandideerima aasta advokaadi tiitlile.
Oli veel üks huvitav kokkusattumus. Signaal andis 2008. aastal lühiajaliselt kellelegi 10 miljonit krooni laenu ehk täpselt sarnase summa, mille Signaali aktsiate eest käis välja advokaat Mailendi firma ja lõpuks ka ettevõtte Neue Zuger Treuhand AG.
Võimalik, et Signaali omanikevahetuse vormistamiseks kasutati 2008. aastal Signaali enda raha. Signaal paistis 2010. aastal silma sellega, et omanik ei võtnud ettevõttest välja dividende, samas tegutses aga kui väikene pank, kes väljastab lühiajalisi laene. Võib-olla kasutas salapärane omanik Signaali enda teiste äride lühiajaliste likviidsusprobleemide leevendamiseks.
Signaali odavmüügi põhjus võis olla see, et firma tegelik omanik pole kunagi olnudki Andres Peets. Tegelik omanik soovis ja soovib end senini hoida varju. Ta ei taha, et teda seostatakse Tallinna linnale teenuseid pakkuva ettevõttega ega taha, et keegi hakkaks tundma huvi, kuidas Signaal 2004. aastal erastati.
Tallinna linnale kuulunud AS-i Signaal müük oli aastaid tagasi justkui müstifikatsioon – nõukogu liikmed jäeti infosulgu, ettevõte müüdi aga ainsale huvilisele, klubiärimees Andres Peetsi osaühingule Richtel. 2003. aasta sügisel leidis Tallinna kesk- ja reformierakondlik linnavõim, et 2002. aastal toimunud kohalikel valimistel antud lubaduste täitmiseks oleks raha vaja. Tollastest volikogu istungi protokollidest selgub, et müüki pandi kõikvõimalikku linnavara, korteritest kinnistute ja linnaettevõteteni.
AS Signaal oli üks neist firmadest, mille omamist Tallinn eesotsas Edgar Savisaarega enam vajalikuks ei pidanud. Aastaid aina paremaid majandustulemusi näidanud Signaali noolis juba tol ajal pealinna võimuga sinasõprust pidanud suurärimees Urmas Sõõrumaa. Tõsi, kõva häälega Sõõrumaa huvist ei räägitud. Äripäevaga kõnelenud kolme anonüümsust palunud allika väitel teadsid sellest valitud inimesed, kes pidid hoolitsema, et ettevõtte saaks endale Sõõrumaa. Tähtis oli, et hind oleks võimalikult kõrge, peletamaks eemale teised ostuhuvilised.
15. oktoobril 2003 tegi Tallinna linnavalitsus volikogule ettepaneku Signaal tervikuna erakätesse müüa. Linn tahtis firma eest saada 33,2 miljonit krooni. 15 päeva hiljem toimunud linnavolikogu istungil otsustati 26 poolt-, 1 vastu- ja 2 erapooletu häälega Signaal maha müüa. Praegune konsultatsiooniärimees, toonane Res Publica fraktsiooni liige Toomas Tauts tegi ettepaneku müüa 33,2 miljoni krooniga 49% AS-i Signaal aktsiatest. See mõte volikogus toetust ei leidnud. “Minu meelest toimis see ettevõte sel ajal väga hästi. Leidsin, et ei ole mõtet seda tervikuna maha müüa. Eriti veel olukorras, kus firma maksis igal aastal linnale korralikult dividende,” meenutas Tauts.
Keskerakondlasest linnavolinik Igor Šedašev tegi ettepaneku kergitada ettevõtte müügihind 40 miljonile kroonile. Linnavalitsus eesotsas Savisaare ja toonase vastava valdkonna abilinnapea Toomas Vitsutiga toetasid seda ettepanekut kohe. Omanimelise autokooli omanik, 2003. aastal AS Signaali nõukogus istunud, tänaseks manalasse langenud Johannes Pirita väitel oli Signaali müük “üks hämar asi”. “Linnale oli kasulikum Signaal maha müüa selle asemel, et sealt stabiilselt dividende võtta. Puhtpoliitiline otsus, muud midagi. Leidus ostja, kes pakkus linnavõimule sobivat hinda. Nõukoguga ei räägitud ega arutatud mitte midagi. Nõukogu selja taga käis see värk. Ats Tamm (Signaali juhataja – toim) rääkis, et tuleb uus omanik. Hinna üle rääkisid läbi ainult linnavalitsus ja ostja,” meenutas Pirita 2010. aastal Äripäevale.
2004. aasta märtsis kuulutas Tallinn välja avaliku kirjaliku enampakkumise Signaali aktsiate müümiseks alghinnaga 40 miljonit krooni. Lemminkäinen Eesti AS-i toonane juhataja Sven Pertens meenutas seitse aastat tagasi, et nemadki võtsid pakkumisdokumendid välja, kuid pärast Signaali majandustulemuste ja võimalike tulevikustsenaariumite analüüsi otsustasid pakkumisest loobuda. “Meie jaoks oli alghind liiga kõrge. 40 miljonit krooni oli sel ajal ikka suur raha. Mäletan, et pidasime mõistlikuks hinnaks maksta Signaali eest umbes 30 miljonit, maksimaalselt 33 miljonit krooni,” rääkis Pertens. Ta tunnistas, et võib-olla hindasid nad Signaali ekslikult liiga odavaks. Tol ajal ei olnud ju veel ka teada, et Signaal võidab 2005. aasta alguses seitsmeaastase Tallinna liikluskorralduse riigihanke, mis tagab ettevõttele stabiilse rahavoo ja käibe.
2004. aasta mai keskpaigas, pärast enampakkumise perioodi lõppu selgus, et Tallinna linna toona ainsat kasumlikku ettevõtet soovis osta vaid üks firma, Andres Peetsi osaühing Richtel. Peets põhjendas ajakirjanduses huvi Signaali vastu sellega, et ettevõte on hästi majandatud ja huvitavas valdkonnas tegutsev firma. Pertensi sõnul oli ta parasjagu üllatunud, kui sai teada, et klubiärimees Peets sisenes äkitselt kommunaalärisse.
Richtel pakkus 40 miljonit ja 10 krooni ja sai 2004. aasta juunis Signaali omanikuks. AS-i Signaal nõukogu esimees ja endine omanik Andres Peets ütles 2010. aastal Äripäevale, et ta ei tea, kellele kuulub Tallinna linnalt igal aastal kümneid miljoneid kroone liikluskorraldustöödeks saav ettevõte. Peets rääkis, et Signaali omanikuks olnud Reveko Telekommunikatsioonide AS ei ole kunagi Signaali Urmas Sõõrumaale müünud. Küll kinnitas Peets, et 2008. aasta suvel müüs ta firma vandeadvokaat Ants Mailendi Biljon Investments OÜ-le.
Peets ei öelnud tehingu hinda, kuid kinnitas, et toona oli Signaalil raha vaja. “Need on kõik ärilistel kaalutlustel tehtud liigutused. Ükski äri ei saa hea finantseeringuta toimida ja nagu te teate, oli see just see ajajärk, millal sattusime raskesse majanduslikku konjunktuuri. Tegime enda jaoks majanduslikult jätkusuutliku otsuse,” selgitas Peets seitse aastat tagasi. Meelelahutusärimees ei eitanud võimalust, et AS-i Signaal nõukogu liige Christine Sutter võib olla ka Urmas Sõõrumaa Šveitsi valdusfirma juhatuses. “Võib pidada paika küll. Urmas Sõõrumaa äriimpeerium on ju väga lai,” märgib Peets.
Kas sellesse Urmas Sõõrumaa äriimpeeriumisse kuulub ka AS Signaal? “Seda ma ei kinnita, sest seda ma ei tea. Kes on Signaali omanik? Neue Zuger Treuhand AG. Meie jaoks on ta omanik. Kaldun küll arvama, jah, et Christine Sutter ei ole Neue Zuger Treuhandi omanik, aga kes on omanik, ma ei tea,” teatas Peets Äripäevale. AS-i Signaali juhataja Ats Tamm on varem öelnud, et ettevõte kuulub ühe Šveitsi firma kaudu Taani ettevõtjale. “Ats Tamm on Signaali juhataja ja ma ei ole väga kindel, et ta firma omandisuhteid väga hästi teab, sest see ei ole tema jaoks oluline. Tema kannab hoolt ettevõtte igapäevase töö eest,” märkis Peets toona.
Peets ei öelnud, kellelt ta Richteli ainuomanikuna 2004. aastal Signaali ostuks aastaaruandes nimetatud 15,46miljonilise laenu võttis. “Laenuküsimusi ka ei kommenteeri. See kahjustaks minu kui ettevõtja ärilisi positsioone,” oli ta resoluutne. Peetsil ei olnud 2008. aastast Signaalis enam sendi eestki osalust. Ta märkis 2010. aastal, et kuulub nõukogusse enda valdkonnasisese kompetentsi tõttu. Samal põhjusel kuuluvat nõukogusse ka Urmas Sõõrumaa firma U.S. Investi endine investeeringute juht Raiko Uri.
Ärileht kirjutas 2013. aastal, et peamiselt Tallinna linnalt tellimusi saav Signaal teenis 2012. aastal 200 000 eurot puhaskasumit. 2012. aastal läbi viidud kolm Tallinna transpordiameti hanget tagavad Signaalile kuni 2017. aastani vähemalt 3,6 miljoni eurose maksumaksjalt tuleva rahavoo. Avalikust rahast sõltuv ja rahamasinana tuntud ettevõte mõisteti 2012. aasta lõpus pistisekuriteos süüdi, misjärel ettevõte „tegi Merkot”. Nimelt jagunes Signaal nii, et kuritegu jäi maha vanasse kesta, aga kogemused, oskused ja tegevus kolis uude, mille nimi on Signaal TM. Põhjuseks tõik, et seaduse kohaselt ei tohi kriminaalkorras karistatud ettevõtted hangetel osaleda.
2012. aasta kevadel sai Signaal ka uue omaniku, kuid seegi ei muutnud ettevõtet läbipaistvaks. Algatuseks kolis aastaid Nordea esinduskontol seisnud – tegelikkuses Šveitsi firma Neue Zuger Treuhand AG omand – Signaali osalus tagasi Eestisse. 2012. aasta oktoobris sai ettevõtte omanikuks CG Invest ehk Krimelte Tempsi juhatuse liige ja Pilguse mõisa omanik Tiit Arro.
Äriregistri andmetel vahetas 2013. aasta mai keskel omakorda omanikku CG Invest, mille osanikuks sai Küprose firma Luce Invest Limited. Kuigi Signaali tegelikud omanikud on maksuparadiisi ettevõttes peidus, istuvad Küprose omaniku soovil firma nõukogus endiselt kuni 2017. aasta novembri keskpaigani nii Urmas Sõõrumaa hea semu, meelelahutusärimees Andres Peets kui ka Sõõrumaa endine investeeringute juht Raiko Uri.
Tiit Arro ei öelnud 2013. aasta septembris Ärilehele, kas ta müüs Signaali omanikfirma osaluse maha või mis põhjusel otsustas omanikfirma Küprosele kolida. Arro ei tahtnud kõnelda ka sellest, kes on Signaali uus omanik. Ta ei andnud vähimatki vihjet selle kohta, kelle raha esindab CG Investi kaudu liiklusmärgifirmas Luce Invest Limited.
Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo – Harjo on senini samas ametis -, kuuldes linna pikaajalise koostööpartneri kummalisest omanikuvahetusest, ütles 2013. aasta septembris naljatamisi, et „Tallinnas töötab siis ju päris rahvusvaheline firma”. Kuna Tallinna hangetel ei ole omaniku läbipaistvus nõutav, jätkab Tallinn tänini koostööd hämara taustaga ettevõttega.
ÄP/ÄL/UU