EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme pidas esmaspäeval Riigikogus kõne Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu kohta, nimetades projekti utoopiliseks ja ohtlikuks ning Reformierakonna valitsuse järjekordseks rohehulluseks. Ta võrdles vesinikutoru rajamist uue “energiaärimeeste okupatsiooniga”, mis anastaks Eesti territooriumist 5,9 protsenti – rohkem kui Venemaa poolt okupeeritud ala Tartu rahulepingu järgi.
Helle-Moonika Helme alustas kriitikaga minister Erkki Keldole esitatud arupärimise kontekstis, märkides, et minister rääkis projektist ettevaatlikult kui alles avalikust debatist ja planeeringust, kuid “kui Reformierakond millestki räägib, siis seal taga juba mingisugune susserdamine käib”. Ta hoiatas Rail Balticu näitel maksumuse plahvatusliku kasvamise eest: algselt 5 miljardi asemel on projekt nüüd neli korda kallim. “Nii et korrutame ka selle 10 miljardit kohe nelja või viiega ära. Kohalike rahapesijate silmad juba säravad,” ütles Helme.
EKRE saadik rõhutas vesiniku äärmist plahvatusohtlikkust, tuues näiteid Norrast ja Taanist, kus vesinikutanklad peatati või suleti pärast plahvatusi. “Kujutage ette, et see toru läheb läbi Eestimaa, läbi asulate ja linnade lähistelt ning isegi läbi Pärnu linna – ja kujutage ette, kui see plahvataks,” hoiatas ta. Ta jagas isiklikku kogemust Nõukogude-aegsest Pihkva–Riia gaasitorust, mis plahvatas tema kodukoha lähistel Missos, jättes maha suure tulesamba ja pikaajalised tagajärjed.
Helme kritiseeris ka projekti majanduslikku elujõulisust: maailmas on suured vesinikutootmisprojektid peatatud või tühistatud, sest tootmine ja transport pole piisavalt tasuv. “Kõik, kes on põhikoolis õppinud energia jäävuse seadust, saavad aru, et see nii ka jääb,” ütles ta. Ta märkis, et vesinikutootmine nõuab tohutul hulgal energiat ja vett – sealhulgas Eesti põhjavett –, millest lõppkasu saaksid Saksamaa ja Lõuna-Euroopa riigid.
Kõige teravamalt ründas Helme maa hõivamise ulatust. Ta arvutas, et vesinikutoru (320 km pikkune, 120 m lai keeluvöönd) hõivaks 38 ruutkilomeetrit maad. Koos tuule- (2059 km²), päikese- (kuni 200 km²) ja muude energiaärimeeste projektidega läheks energiaärimeeste kasutusse kokku umbes 5,9 protsenti Eesti territooriumist – rohkem kui Venemaa poolt okupeeritud ala (5,2 protsenti).
“Reformierakonna valitsused ja Euroopa Liit oma hullude rohepoliitikatega lähevad kahjuks Eesti Vabariigi ajalukku kui uus energiaärimeeste räkiti okupatsioon,” ütles Helme. Ta lisas, et Vene okupatsiooni eest pole kompensatsiooni saadud, ent energiaärimeestelt saadakse lisaks maa kaotusele kõrged energiahinnad, majanduse allakäik ja elukeskkonna hävitamine.
Helme rõhutas, et EKRE algatatud debatt jääb stenogrammidesse ajalukku kui hoiatus: “Kui hoolimata kõigist ohtudest see kõik ikka käima läheb, siis jääb ajalukku ka, et oli üks erakond, kes ei karjunud hurraa.”
Kõne toimus Riigikogu istungil 17. märtsil 2026 seoses majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole esitatud EKRE fraktsiooni arupärimisega Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu kohta. Projekt hõlmab Elering AS-i taotlust planeeringu ja keskkonnamõju hindamise algatamiseks ning on osa Euroopa vesinikukoridorist. Opositsioon on projekti vastu kriitiline, viidates tehnilistele riskidele, majanduslikule ebatasuvusele ja Eesti maa hõivamisele.