Värske uudis naabrite juurest on hoiatav näide ka Eesti jaoks. Soome üks suurimaid tuuleparke on hätta jäänud ja otsib kohtult abi, et pankrotti vältida. Kuigi tegu on suhteliselt uue pargiga, on see tegutsemisaja jooksul toonud ainult kahjumit.
Juhtum toob välja kolm tõsist muret, mis on olulised ka meie jaoks.
Äriplaanid ei pruugi tegelikkuses toimida
Soome tuulepargile said saatuslikuks muudatused elektriturul, mis tõid arendajale miljoneid eurosid lisakulu, mis näitab, kui kergesti võivad paberil ilusad äriplaanid kokku kukkuda. Kui arendaja projekt ei ole kasumlik, tekib küsimus: kuidas suudetakse täita kogukonnale antud lubadusi?
Meie kliima ei ole tuulikutele sobiv
Karhunnevankangase pargi tuulikud pani seisma tänavune külm talv ja jäitevihm – kui voolutarbimine oli ja vajadus energia järele olid kõige suuremad. Kuna Eesti ja Soome ilm on sarnane, on see selge ohu märk – me ei saa loota ainult tuulele, kui pakane ja jää võivad tootmise suvalisel hetkel seisata.
Kes koristab prügi, kui arendaja läheb pankrotti?
Täna räägitakse peamiselt tuulikute püstitamisest, aga ei selgita, mis saab neist siis, kui arendaja läheb pankrotti või kui tuulikute tööaeg läbi saab. Eestis puuduvad seadused ja rahalised garantiid, mis kohustaksid arendajat tegelema utiliseerimisega. On reaalne oht, et sadu tonne kaaluvate tuugenite lammutamine jääb lõpuks maaomaniku või maksumaksja kanda.
Kõike seda arvesse võttes on paslik meenutada, et Soome raskustes olev park on oma mastaabilt võrreldav meie Sopi-Tootsi arendusega. See ei ole juhuslik ebaõnn, vaid märk tuuleäri nõrkadest kohtadest, mida ei tohi eirata. Me ei tohiks tormata uute planeeringutega enne, kui on selge, kes vastutab kahjude eest ja kes garanteerib tuulikute koristamise.
Meie elukeskkond ei tohi olla koht, kus arendaja võtab kasumi, aga riskid ja praht jäävad kohalike inimeste kanda.
MTÜ Looduse ja Inimeste eest