Kolmapäevases Riigikogu infotunnis rääkis EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme oma küsimuses sotsiaalministrile Karmen Jollerile suurtest probleemidest tema haldusalas.
Helle-Moonika Helme: “Alustuseks räägin loo, mis juhtus paar päeva tagasi ühes Tallinna koolis ja mis oli ka meedias. Nimelt mürasid lapsed vahetunnis ja ühel tüdrukul jäi sõrmed ukse vahele ning sõrm sai kõvasti viga. Valu oli suur ja kooliõde helistas lapsevanemale, et kas valuvaigestit võib anda. Ema kihutas selle peale kohale. Laps oli šokis ja ema küsis, kas kiirabi kutsuti, mille peale öeldi, et ei, pole vist väga mõtet. Ema kutsus siis ise kiirabi ja enne, kui minema asuti, andis kooliõde talle ka salvrätikunutsaka, et “siin on teie tükikene ka”. “Nagu … mis tükikene?” Õnnetuse käigus oli sõrme otsast tükikene ära tulnud, nüüd alles selgus. Ja haiglas tehti kohe operatsioon. Arst ütles, et oleks pidanud kohe tulema. See, kas tükikene ka sõrmega kokku kasvab, on tugevalt ajakriitiline. Nüüd ongi võimalus, et see tüdruk sirgub neiuks, nooreks naiseks, kelle üks käsi on moonutatud ja sellel pole enam ilusat küünt ja nii see jääb.
Sellega seoses ma tulen nüüd taas kord teema juurde, mida teie väga jõuliselt ajate – see on laste vaktsineerimine ilma lapsevanema loata või, õigemini, tema tahte vastaselt ka, kui kooliõde küsib lapselt ja laps ütleb lihtsalt “jaa”. Mina ei ole päris kindel, et kas ka päriselt saab anda selliseid elutähtsaid otsuseid lapsevanema vastutuse alt ära, vaadates, kuidas ei saada hakkama isegi nii traagiliste õnnetusjuhtumitega.
Lapsevanematel on oma laste osas vastutus kõiges, põhiseaduse kohaselt muide, isegi kui nad saavad täiskasvanuks, näiteks puudega lapse vanematel on kohustus rahaliselt edasi hoolitseda oma järeltulija eest, kes riigilt enam seniseid tugiteenuseid ei saa. See kõik on peresisene vastutus. Ja siin te nüüd lähete lõhkuma vaktsineerimise küsimuses esiteks peresuhteid, lapsevanema ja lapse vahelist usaldust, samuti võtma ära vanematelt otsustusõigust oma lapse tervise ja kehalise puutumatuse üle.
Siinjuures ma kutsun üles kõiki lapsevanemaid ja organisatsioone kirjutama isiklikult kirju presidendile, et ta NETS-i, kus see muudatus on kirjas, välja ei kuulutaks, sest see on põhiseadusevastane.
Saades aru teie murest madala vaktsineeritusega hõlmatuse osas, ma teen hoopis ettepaneku, et ajal, kui meil liigub kümnete tuhandete kaupa riigis inimesi, kes on tulnud riikidest, kus vaktsineerimisega ei ole asjad korras, liiguvad edasi-tagasi ja toovad meile neid haigusi, mis meil endal olid siiani kontrolli all – tegelege palun sellega. Alustage sealt, kus on probleem, mitte ärge tekitage neid juurde! Ja sealt alustagegi.
Aga seda te ei taha, sest lihtsam, tundub, on teil oma inimesi riiklikule sunnile ja kontrollile allutada.”
Teise küsimusega Helle-Moonika Helme jätkas: “Ega siis ma ei arvanudki, et see vastamine nüüd teistmoodi tuleb. Teile jääb alati õigus, aga tegelikult see inimestele teeb väga suurt muret.
Veel kord, ma tulen teie ettepaneku juurde tagasi. Te alustasite valest otsast. Kirve, kangi ja leegiheitjaga lähete meie laste kallale, selle asemel et tegeleda probleemiga seal, kus ta päriselt on. Meil tuleb riiki sisse kümnete tuhandete kaupa inimesi riikidest, kus vaktsineerimist ei kontrollita või on see madal. Mujal riikides on näiteks vaktsiinipassid olemas. Ma olen ise käinud ja sõitnud riiki, kus kõigepealt näita ette, et sul on kollapalaviku vaktsiin tehtud, enne riiki sisse ei lasta. See on lihtne.
Tuleksin muude teemade juurde ka. Ma räägin siinkohal ka ühe teise loo, mis on jällegi teie haldusalas. Üks mu tuttav ärkas hommikul üles, tal oli meeletu valu tuharas ja seljas, tööle minna ei saanud, voodist üles ei saanud, kutsus kiirabi. Ja kiirabi tuli. Ja mis te arvate, mida ta tegi? Istus voodi servale, hakkas guugeldama. Siis öeldi, et istmikunärvi põletik, minge perearstile, ja sõideti minema. No kui sa voodist üles ei saa, kuidas sa perearstile lähed? Lõpuks sai perearsti kätte. Vahepeal oli saanud soovitusi tuttavatelt, et Diclac küünlad näiteks aitaks, teisi olid need aidanud, palus perearstid neil kirjutada. See keeldus ja kirjutus epilepsia ravimid, mis on nagu räme mürk ja mis tekitavad tasakaaluhäireid. Seda inimest nägemata, üle vaatamata! See on asi, mida inimesed päev-päevalt kogevad. Inimesed ei saa enam arstiabi, vaid neid suunatakse terviseteenusele. EMO-sse ei julge ka varsti keegi enam varsti minna, sest te olete kommunikeerinud, et sinna pöördumine olevat kuritegu.
Esmaspäeval rääkisite siin seoses hambaravi kättesaadavuse ja maksumusega, et kõige tähtsam on ennetus. Ei vaidle vastu, aga siin ma näen, kuidas teie ametkond on algatanud näiteks tagakiusamise ja repressioonid doktor Sergei Saadi vastu, kes internetis väga põhjalikult inimestele selgitab haiguste ennetamise vajalikkust, räägib lihtsas keeles lahti, mis organismis toimub, kui sa sööd seda või teist, ja paneb päriselt inimesed kõige selle peale mõtlema. Te olete nüüd algatanud mingi tühistamiskampaania, see on täiesti piinlik samas. Tegelikult on mul neid juhtumeid siin palju. Kuhu ma tahan jõuda, on see, et kui te Eesti inimeste eest seista ei oska ega taha, vaid tegelete ainult mingite aktivistlike suundadega, siis ausalt öeldes äkki annate oma ameti kellelegi teisele, kes suudab ja tahab.”